| Liiginimi eesti
keeles |
Jõgi-ritsiklind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Locustella
fluviatilis
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Soovarblane |
| Suurus |
Kehapikkus 14,5-16 cm,
tiibade siruulatus 19-22 cm. Kaal 14-23 g.
|
| Levik |
Levinud üle kogu Eesti
vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt levinud
Ida-Euroopa ja Lääne-Siberi okasmetsade vööndi lõunaosa ja
stepivööndi põhjaosa vahel. Euroopas on leviku põhjapiir Soome
lahe joonel. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 30 000
- 40 000 paari.
|
| Elupaik ja -viis |
Eelistatavaks
elupaigaks on põõsassood, põõsasniidud ja raiesmikuvõsad, mis
asuvad jõekaldal või oja ääres. Rändeaegadel esineb igasugustes
lehtvõsades, metsaservadel jm. Päevase eluviisiga.
|
| Ränne |
Rändlind, kes saabub
Eestisse aprilli lõpus või mai alguses ja lahkub augusti lõpus.
Talvitub Kesk-Euroopas, Ida-Aafrikas ja lõuna pool ekvaatorit.
Rändab öösel. |
| Toitumine |
Putuktoiduline, hangib
toitu maapinnalt ja rohurindest. Toiduks on põhiliselt lehetäid,
väikesed tirtsud, kärbsed ning nende vastsed. |
Pesitsemine ja
areng
|
Kuivadest mullastest
lehtedest ja kõrtest pesa rajatakse tavaliselt maapinnale
põõsaharude vahele. Pesa asetseb linnu poolt kuhjatud jämedatest
kuivadest taimevartest alusel. Täiskurnas on 4-6 valkjat
punakaspruunide täppidega muna, mida haub kaks nädalat. Pojad on
pesahoidjad ja lahkuvad pesast 12-päevaselt, pärast mida püsivad
koos vanematega kuni sügisrändeni. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all, kuid arvukus on oluliselt langenud. Rahvusvaheliselt on
jõgi-ritsiklind hetkel soodsas seisundis, kuid samuti langeva
arvukusega.
|