| Liiginimi eesti
keeles |
Kuuse-käbilind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Loxia curvirostra |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ristnokk, käbinärija,
pilvelind, käbikull, kurditihane
|
| Suurus |
Kehapikkus 15-17 cm,
tiibade siruulatus 27-30 cm. Kaal 35-53 g.
|
| Levik |
Levinud Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika ja
Loode-Aafrika okasmetsades. Üldiselt paigallind, kuid võib liikuda
lõuna poole, kui toiduvarusid napib. Eestis levinud vastavalt sobiva
pesitsusbiotoobi olemasolule. |
| Arvukus |
Arvukus kõigub suures
ulatuses, meil pesitseb 5000 - 75 000 haudepaari.
|
| Elupaik ja -viis |
Elupaigaks on
peamiselt kuusikud ja kuuse-segametsad. Väljaspool pesitsusaega
ilmub ka teistesse puistutesse. Elutseb salkadena. Päevase
eluviisiga. |
| Ränne |
Üldiselt paiga- ja hulgulind. |
| Toitumine |
Peamiseks toiduks on kuuseseemned. Nende
hankimiseks kangutab käbi oksalt noka abil lahti ja hoiab seda oksal
jalaga kinni, et seemneid käbisoomuste vahelt välja urgitseda. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa tavaliselt kuusel, tüvest eemal
asuval oksal. Pesa ehitab emaslind, keda isaslind pidevalt saadab
või läheduses silmas peab. Pesa on paksuseinaline ja sügav ehitis,
mis koosneb peamiselt peentest raokestest, rohukõrtest, samblast ja
samblikust. Emaslind muneb 3-4 valkjat või rohekat roostja, hallika
ja tumepruuni kirjaga kaetud muna, mida 13-14 päeva haub. Poegade
noka otsad koorumise järel veel risti ei ole, alles ca 3 nädala
pärast on neil juba äratuntav käbilinnu nokk. Pojad on pesahoidjad
ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Poegi toidavad mõlemad
vanalinnud. Lennuvõimelisteks saavad pojad 20-25 päevaselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse. Looduslikeks vaenlasteks on
väikekiskjad ja röövlinnud. Arvukust võib ohustada ka
intensiivistuv metsamajandus. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi
on liik soodsas seisundis.
|