Sinirind

Liiginimi eesti keeles Sinirind
Liiginimi ladina keeles Cyanecula svecica
Rahvapäraseid nimesid Ei ole teada.
Suurus Kehapikkus 13-14 cm, tiibade siruulatus keskmiselt 23 cm, kaal 15-21 g.
Levik Laia levilaga Ida- ja Põhja-Euroopas, Aasias ning Aafrikas tundra-, metsa-, stepi- ja poolkõrbevööndis. Talvitusalad asuvad Lõuna-Aasias, Lähis-Idas ja Kesk-Aafrikas. Eestis väikesearvuline ja kohati esinev haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 5-20 haudepaari.
Elupaik ja -viis Sagedaimad elupaigad on jõe- ja järvekallaste põõsastikud, kraavikallaste pajupõõsad, põõsasniidud, põõsasood ja luhad,  kinnikasvavate tiikide ja lompide ümbrus.
Ränne Saabub Eestisse aprilli lõpul või mai alguses, lahkub septembri keskel. Osa linde on läbirändajad.
Toitumine Kõige meelsamini sööb ta erinevaid putukaid, aga lepib ka teiste selgrootutega. Toitub peamiselt maapinnal või põõsastel.
Pesitsemine
Pesa maapinnal mõne varjava põõsa taga või kraaviperves olevas lohus. Pesa on ehitatud enamasti lähiümbruses kasvavad kuivanud rohukõrtest ja seest vooderdatud mõne pehmema materjaliga. Mai lõpus-juuni alguses muneb emaslind 5-7 muna, mida ta üksi kaks nädalat haub. Pojad lennuvõimestuvad alates juuni keskpaigast.
Ohustatus ja kaitse Liik ei ole looduskaitse all. Eesti Punase Raamatu järgi on liik ohualdis.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri