| Liiginimi eesti
keeles |
Jääkoskel |
| Liiginimi ladina
keeles |
Mergus merganser |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kostal, kosklane,
koskus, korskla, korslane, kosel, kosar, kostel, kosk, kivihani,
prakkhabi |
| Suurus |
Kehapikkus 58-68 cm,
tiibade siruulatus 78-94 cm. Kaal 1,3 - 1,9 kg.
|
| Levik |
Kogu
põhjapoolkera okas- ja segametsavööndis ning Kesk-Aasia mäestikes.
Põhja-Ameerikas ja Aasias on omaette alamliigid. Eestis asustab
merelahtede kiviseid neemi, väikesaari, jõgesid ja järvi.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 2000 -
3000 paari. Talvitub 5000 - 22 000 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Jääkoskel on
rannikumere ja jõgede veelind. Kõige
tihedamalt leidub neid rannikualadel, nii mandril kui saartel.
Samas pole nad kitsalt rannajoonele koondunud, vaid paiknevad
mitmekümne kilomeetri laiusel alal mere lähistel.
|
| Ränne |
Meil pesitsevad kosklad saabuvad märtsi
jooksul. Septembris algab põhjapoolsete lindude läbiränne, põhiline
osa on lahkunud novembri keskpaigaks. Arvukalt põhja poolt tulnud
kosklaid jääb ka meie vetesse talvituma. |
| Toitumine |
Toitub kaladest, neid
jahtides on võimeline sukelduma kuni 4 meetri sügavusele.
Noorlinnud toituvad peamiselt veeputukatest.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesi võib leida
looduslikest õõnsustest - nii mitme meetri kõrguselt puutüvest kui
ka puujuurte alt või koopast kaldakamara all. Meresaartel võivad
pesad paikneda kivikuhjatistes. Võivad kasutada ka inimese loodud
struktuure, nagu heinaküünide nurgad, aidalakad, paadikuuride
alused, aga ka pesakaste. Aprillis-mais muneb emaslind 10-15
piklikku kreemikasvalget muna. Pojad kooruvad mai lõpul või
juunis. Kõigest kahe päeva vanuselt tuleb neil teha hüpe pesast
maapinnale, et siis ema järel vette siirduda. Tihti kogunevad
pojad n-ö lasteaedadesse, mis koosnevad mitmest pesakonnast,
hoolitsejaks üks emaslind. Pojad lennuvõimestuvad 60-70 päeva
vanustena.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu Eestis
looduskaitse alla. On jahilind. Peamisteks ohuteguriteks on
veekogude saastumine ning häirimine sulgimis- ja
rändepeatuspaikades. Rahvusvaheliselt on nende staatus "soodsas
seisundis".
|