Liiginimi
eesti keeles |
Jääkoskel |
Liiginimi
ladina keeles |
Mergus
merganser L. |
Rahvapäraseid
nimesid |
Kostal, kosklane, koskus, korskla, korslane, kosel, kosar, kostel, kosk, kivihani, prakkhabi |
Kehamõõtmed |
Varesest
suurem, tiiva pikkus 23,5...29 cm. |
Kehamass |
Tavaliselt 1,3...2,1 kg. |
Levik |
Kogu põhjapoolkera okas- ja
segametsavööndis, Kesk-Aasia mäestikes. Eestis
Lääne-Eesti saartel ja Põhja-Eesti rannikualadel
ning jõgedel, Võrtsjärvel. |
Arvukus |
Tavaline
haudelind, Eestis 1000...1500 haudepaari. Läbi rändab kuni 50 tuhat isendit. |
Elupaik
ja -viis |
Jääkoskel
on rannikumere ja jõgede veelind. Tegutsemispaigaks on
avavesi. Pesitsema siirdub metsadesse, parkidesse, sel
ajal levib mööda jõgesid sisemaale. |
Ränne |
Saabuvad märtsi alguses, lahkuvad septembris-oktoobris. Läbiränne kestab novembri lõpuni. |
Toitumine
|
Toitub
kaladest, neid jahtides on võimeline sukelduma kuni 4
meetri sügavusele. |
Pesitsemine |
Pesa ehitab
igasugustesse õõnsustesse, kõige sagedamini
õõnsatesse puutüvedesse, aga ka klindipragudesse,
ehitiste alla ja ka järskudesse jõekallastesse. Kasutab
ka kunstlikke mahukaid pesakaste.Sigib
aprilli teisel poolel, kurn on täis mai alguses, siis on
pesas 10...15 kreemikasvalget piklikku muna. Mõnikord
munevad mitu emalindu ühte pessa ja siis võib seal mune
olla üle 40, mida aga hauduma ei hakka keegi |
Areng |
. Pojad
kooruvad mai lõpul ja lennuvõimestuvad juulis-augustis.
Juuni algul kogunevad isalinnud suurtesse gruppidesse ja
siirduvad meresaarte lähedale sulgima. |
Koht
ökosüsteemis |
Vaenlased
tulevad arvesse vaid pesitsusperioodil ja siis on nendeks
üldjuhul vaid väikesed kiskjad. Jääkoskel on
vähemaitsva lihaga (kaladest toitumise tagajärg)
jahilind, keda igal aastal (septembri algus kuni novembri
lõpp) kütitakse poolesaja isendi ümber. |
Ohustatus
ja kaitse |
Jääkosklat
ohustab peamiselt veekogude saastumine ning häirimine
sulgimis- ja rändepeatuspaikades. Looduskaitse alla ei
kuulu. |