Linavästrik

Liiginimi eesti keeles	Linavästrik
Liiginimi ladina keeles	Motacilla alba
Rahvapäraseid nimesid	Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, Jämejalg-Toomas, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, bäinapõks, linapäästrik, linapääsuke, linapääsmik, linaõnnenäitaja, linaõnnetooja, linamõõtja, händlane, hännaline, tsibihärglane, pikahännamees, vibahänd, vitik, hällinaine, tsibet
Suurus	Kehapikkus 16,5-19 cm, tiibade siruulatus 25-30 cm. Kaal 18-23 g.
Levik	Üle kogu Euraasia levinud liigina on linavästrikul registreeritud 3 rassi ja 11 alamliiki ning hulgaliselt üleminekuvorme. Meil pesitsev alamliik Motacilla alba alba on levinud Kagu-Gröönimaast, Islandist ja Fääri saartest üle kogu Euroopa kuni Ida-Uuraliteni, asustades ka Türgit ja sellest ida poole jäävaid alasid. Talvitusalad asuvad Lõuna-, Lääne ja Ida-Aafrikas, Araabia poolsaarel ja Edela-Aasias. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 150 000 - 200 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Asustab kõiki maastikutüüpe, välja arvatud tihedad metsad. Pesitseb nii mererannikul kui ka väikesaartel, jõgede, järvede ja rabalaugaste kaldail, kuid enamik elupaiku on siiski seotud inimasulatega. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Iseloomulik on pika saba pidev üles-alla vibutamine. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Lend madal ja lainjas.
Ränne	Rändlind. Saabub enamasti aprilli alguses või juba märtsi teisel poolel. Sügisränne algab augustis ja kestab oktoobrini, viimaseid äralendajaid on aga kohatud veel detsembri alguses. Mõnel aastal võivad üksikud isendid Eestis ka talvituda.
Toitumine	Maapinnal joostes otsib rohttaimede varte vahel selgrootuid: mitmesuguseid ämblikke ja putukaid (sagedamini mardikaid ja nende tõuke), aga ka seemneid.
Pesitsemine ja areng	Pesa hakkab ehitama mai alguses. Selleks otsib sobiva poollahtise õõnsuse või mõne muu varjualuse, kas maapinnal või kuni mitme meetri kõrgusel, kuhu rajab kausilaadse ehitise. Mai alguses muneb 4-6 muna, mida haub ligikaudu 13 päeva. Enamasti on samal aastal veel teinegi kurn. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, vanemad toidavad neid üle 300 korra päevas. Pojad lennuvõimestuvad alates mai lõpust või juuni algusest.
Koht ökosüsteemis	Kahjurputukate hävitaja. Kõige sagedasem käo peremeesliik Eestis.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis. Ühe võimaliku ohuna nähakse kliimasoojenemist, mis võib mõjutada rändekäitumist.