Linavästrik

Linavästrik on sale ja nõtke, pika kitsa must-valge sabaga lind. Värvuselt on üleni hallikas, must ja valge, tumeda rinnaga. Linavästrik on meie taluõuede üks tavalisemaid külalisi. Oma pikkadel peenikestel jalgadel võib ta väga kiiresti ja osavalt mööda maapinda joosta otsides rohttaimede vahelt toiduks erinevaid selgrootuid: ämblikke ja putukaid, eriti mardikaid ja nende tõuke, aga ka seemneid.

Tegu on arvuka linnuga, kes on levinud eranditult üle kogu Euraasia. Meil pesitsev alamliik Motacilla alba alba on levinud Kagu-Gröönimaast, Islandist ja Fääri saartest üle kogu Euroopa kuni Ida-Uuraliteni, asustades ka Türgit ja sellest ida poole jäävaid alasid. Talvitusalad asuvad Lõuna-, Lääne- ja Ida-Aafrikas (Uganda, Keenia, Malawi, Tansaania), Araabia poolsaarel ja Edela-Aasias. Eestis on linavästrik üldlevinud haudelind, keda pesitseb meil iga-aastaselt 150 000 paari ringis.

Eestlaste rahvapärimustes on ta väga laialt seotud kahe asjaga: kevadise jääminekuga ja linakasvatusega. Nimelt pidid linavästrikud kevadel oma jämedate jalgadega jõed lahti tallama. See arvamus tuleb sellest, et linavästrik kevadel just siis saabub kui jää oma viimaseid päevi jõgesid katab. Kuna sel ajal veel putukaid lindudele toiduks vähe on, siis otsibki linavästrik oma toidupoolist jääserval. Linakasvatuse kohta öeldi aga, et kui linalindu kevadel esimest korda näha kuski kõrgemal kohal (lennus, katusel, aiapostil), siis tuleb hea linasaak, kui aga kuskil maas madalal, siis kesine.

Linavästrik asustab kõiki maastikutüüpe, kui tihedad metsad välja arvata. Neid leidub arvukalt ka näiteks mererannikul ja väikesaartel või jõgede, järvede ja rabalaugaste kaldail. Enamik elupaiku on siiski seotud inimasulatega.

Pesa hakkab linavästrikupaar ehitama umbes kuu peale pesitsuspaigale saabumist, mai alguses. Selleks otsib ta sobiva poollahtise õõnsuse või mõne muu varjualuse, kas maapinnal või mõne meetri kõrgusel, kuhu teeb kausilaadse ehitise. Pessa muneb emaslind 4-6 muna, mida haub umbes 13 päeva. Enamasti tehakse samal aastal veel teinegi kurn. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, sel ajal toidavad neid mõlemad vanemad üle 300 korra päevas. Alates mai lõpust või juuni algusest pojad lennuvõimestuvad. Oktoobris lendavad linavästrikud Aafrikasse talvituma, et kevadel märtsi teisel poolel või aprilli algul jälle Eestisse pesitsema tulla. Üksikud linnud jäävad ka soojadel talvedel meile.