Hänilane

 

Hänilane

Hänilane on kollase-halliseguse sulestikuga värvuline, kes kuulub linavästrikuga samasse perekonda. Juba hänilase rahvapäraste nimetuste pikka rivi vaadates võib kindel olla, et ta on karjamaadega ja kariloomadega seotud: karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad ongi niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades.

Nagu linavästrikulegi, meeldib hänilasele oma saba üles-alla kiigutada. Teda võib märgata madalatel põõsastel ja tugevamatel rohukõrtel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Meie koduloomadest on hänilane enam seotud lammaste ja veistega, kelle karju ta pidevalt saadab, sest nende läheduses leidub alati piisaval hulgal maitsvat toidupoolist. Tema toidulauale kuuluvad mitmesugused väheliikuvad selgrootud, eelkõige kärbsed, väikesed ämblikud ja mardikad. Neid leiab ta sagedamini kas rohurindest või siis päris maapinnalt.

Oma pesa rajab hänilane maapinnale tiheda rohu sisse või siis mättale paksu rohtkatte varju. Pesapaikadele ilmub ta maikuu algul. Vundamendiks valib ta väikese pinnaselohu, millesse ehitab siis kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja ka igasugustest lehtedest kauni pesa. Mai keskel muneb emaslind sellesse 4-6 muna, ning haub neid üksinda 13 päeva. Isaslind valvab samal ajal hoolega territooriumi, et väiksemgi segaja või sissetungija ruttu minema saaks peletatud. Pärast koorumist on pojad 12-13 päeva pesas ning mõlemad vanemad käivad neid jõudumööda toitmas. Peale pesast lahkumist ei oska noored linnud veel kohe lennata. Selle õpivad nad selgeks juunikuu keskpaiku kui nad on mõni päev kõrges rohus ringi uidanud.

Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alguses ning sügisel lahkub septembris. Tema peamiseks talvitusalaks on Aafrika. Rändel lendab ta salkadena.

Hänilane kuulub Eestis III looduskaitsekategooriasse ja tema arvukus on mõnekümne aastaga drastiliselt langenud. Põhjusteks võib lugeda loomapidamise vähenemise ning heina- ja karjamaade võsastumise - sellega kaovad sobivad elupaigad ja ka toidupoolis.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri