| Liiginimi eesti
keeles |
Hall-kärbsenäpp |
| Liiginimi ladina
keeles |
Muscicapa striata
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Iitsak, kadkarästas,
kabalind |
| Suurus |
Pikkus 14-17 cm,
tiibade siruulatus 23-25 cm. Kaal 13-19 grammi.
|
| Levik |
Levinud üle kogu
Eesti, vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on
liik levinud Euroopas, Loode-Aafrikas ja Lääne-Aasias. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 150
000 - 250 000 paari aastas.
|
| Elupaik ja -viis |
Elupaigaks on
igasugused kultuurpuistud ning looduslikest puistutest
salu-lehtmetsad, salu-segametsad ja kuivad valgusrikkad
nõmmemännikud. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. |
| Ränne |
Rändlind, kes saabub
Eestisse mai keskel ja lahkub alates augustist, aga hiljemalt
oktoobris. Ränne toimub öösiti. Talvitusalad asuvad Kesk- ja
Lõuna-Aafrikas. |
| Toitumine |
Põhitoiduks on
väikesed lendavad putukad. Tabab saaki otse õhust, tehes
varitsusoksalt lahkudes poolringi ja naastes tabatud putukaga
samale oksale.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesakoha valib
emaslind. Looduslikes puistutes on pesad puudes leiduvates
poolõõnsustes, oksalohkudes ja muudes õnarustes. Inimasulates võib
pesi leida hoonete katuste alustes, majade simssidel, ukse- ja
aknaraamidel. Pesa ehitavad vanalinnud koos. Lihtne, hooletult
punutud ehitis koosneb peentest raagudest, rõhukõrtest ja
samblast. Kurnas on 3-7 muna. Munad on rohekas- või sinakasvalged,
kirjatud punapruunide laikudega. Haudevältus
11-13 päeva. Haub enamasti emaslind. Poegade toitmisega tegelevad
mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast
kahenädalastena. |
| Koht ökosüsteemis |
Piirab puistutes
taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheline staatus "soodsas seisundis".
|