Hall-kärbsenäpp

Hall-kärbsenäpp on välimuselt tagasihoidlik ühtlaselt hall värvuline valkjama alapoolega. Kuigi lisaks välimusele on tagasihoidlik ka tema piiksuv laul, pole hall-kärbsenäppi siiski sugugi keeruline kohata. Tema varjamatu eluviis, suur usaldus inimeste suhtes ja kärbsenäppidele omased lühikesed toitelennud putukate tabamiseks võimaldavad teda küllalt lihtsasti silmata. Putukaid varitsevad nad oksal, aiateibal, katusel või traadil istudes. Seejuures kehitavad ta ühtelugu tiibu. Saagilennul teeb tihti järske pöördeid ja käänakuid, putuka haaramisel naksutab aga kuuldavalt nokka.

Rändlinnuna saabub hall-kärbsenäpp meile mai teisel poolel. Pesakoha valib emaslind, kes seejuures on üsna ettevaatamatu ja julge. Seetõttu võime ka nende pesi leida kõige ootamatumais kohtades. Mõnikord näiteks toetub pesa ainult ühele pikale naelale maja seinas, teinekord on pesa ehitatud ülesriputatud korvi. Üldiselt toetub pesa mingile rõhtsale alusele ja vähemalt üks külg on vastu seina, puutüve vms. Valitud pesakoha iseärasustest sõltub ka pesa kuju ja materjal. Pesa on tavaliselt lihtne, hooletult punutud kohev ehitis. Pesas olevad 3-7 muna on rohekas- või sinakasvalged, kirjatud punapruunide laikudega.

Enamasti haub emaslind, keda isaslind sel ajal toidab. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegadega pesa juures käituvad hall-kärbsenäpid mitmeti. Mõni neist ei erutugi, kui inimene pesa juurde ronib ja poegi puudutab, teine muutub kohe rahutuks ja ründab rahurikkujat pikeerival lennul.

Suurem osa hall-kärbsenäppe lahkub meilt augustis, rännates Aafrikasse talvituma, Sahara kõrbest lõunasse.