 |
|
|
Mänsaku laul
Mänsak
Mänsak on vareslaste sugukonda kuuluv
tumeda sulestikuga lind. Tema pikk nokk on ideaalne pähklite ja kõvade
seemnete purustamiseks. Sulestik on tumepruun ja hajusate valgete
tähnidega, kiird ja suurem osa hoosulgedest pruunikasmustad. Alapoolel
on näha kontrastselt valge sabaalune ja valge sabatipp. Sugupooled on
sarnased.
See lind on levinud eelkõige Ida-Euroopa ja Aasia taigametsades, aga ka lihtsalt okas- või okaspuuenamusega segametsades. Kesk-Euroopas elutsevad nad küllalt hajusalt, piirdudes seal mägimetsadega. Eestis on mänsak levinud vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule - eelkõige leidub neid Saaremaal, Lääne- ja Kesk-Eestis. Mõned paarid tegutsevad ka Alutaguse metsades. Mänsakud on kogu levila ulatuses paigalinnud, kuid noored isendid võivad võtta ette hulgurändeid lõuna poole. Eriti karmidel talvedel võivad ka vanalinnud veidi lõunasse rännata, või lisandub meile põhjapoolsemaid isendeid.
Pesa ehitamist alustab mänsak juba märtsi esimesel poolel. Selleks peitub ta kõige paksemasse metsatihnikusse, kus kogu pesitsemisaja peiduliselt elab. Pesa asub tavaliselt kuuse otsas kuni 6 m kõrgusel, koosneb väljastpoolt okstest ja raagudest ning seestpoolt pehmemast materjalist. Märtsis-aprillis muneb emaslind 3-4 helesinist rohekate, hallikate ja pruunikate tähnidega muna, mida haub 16-18 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad lennuvõimestuvad 24-26 päevaselt, kuid jäävad vanemate lähedusse veel mitmeks kuuks. Tihti on pesakond koos kuni järgmise pesitsemiseni.
Mänsaku põhitoiduks on männi- ja kuuseseemned ning mitmesugused putukad. Nad armastavad ka pähkleid, mistõttu pähklite valmimise aegu ilmuvad nad sageli sarapikesse, kus teda muudel aegadel ei nähta. Pähkleid kogub mänsak ka talvevarudeks. Oma panipaiku rajab ta maapinnale sambla ja sambliku alla, puukoore alla ja puuõõntesse. Peidetud pähklitest toitub mänsak talvel, rajades sügavaid lumealuseid urge. Osa panipaiku jääb aga lindude poolt avastamata ning nendes olevad seemned lähevad idanema. Sellega etendab mänsak suurt osa sarapuu jt puuliikide levitamisel.