| Liiginimi eesti
keeles |
Kivitäks |
| Liiginimi ladina
keeles |
Oenanthe oenanthe |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kivihing, kivistik,
sibulakaupmees, täks, kivitäkk, kivisaks, näkk, kivitriks,
kivitikas, kivitikutaja, varetikk, aiatikk, kivinokkija, kivirähn,
kivirästas, kitsekarjane, hiistakka, vihmapriks. |
| Suurus |
Kehapikkus 14-16,5 cm,
tiibade siruulatus 29-32 cm. Kaal 19-26 grammi.
|
| Levik |
Euraasia tundra-,
metsastepi-, kõrbe- ja vahemerelises vööndis ja mägismaadel ning
Põhja-Ameerika tundras. Talvitub Kesk- ja Ida-Aafrikas. Eestis
levinud haudelind.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 15 000
- 25 000 haudepaari.
|
| Elupaik ja -viis |
Avamaastikel, kuivadel
aasadel, uhtorgudes, kinkude savinõlvadel, jõgede järskudel
kallastel, lagedatel põlendikel ja jäätmaadel, sageli ka asulates.
Maapinnal kulgeb hüpates, sageli nõksutab kehaga, vibutab sabaga
ja laiutab sabasulgi. Isaslinnul on kevadel silmatorkav
mitmekülgne mängulend. |
| Ränne |
Rändlind.
Saabub aprilli jooksul. Augusti lõpul ja septembri algul ühinevad
väikestesse salkadesse (20-25 isendit) ja peamiselt septembri
teisel poolel (osa veel ka oktoobri esimesel poolel) lahkuvad. Osa
isendeid on Eestis läbirändel, sügisene läbiränne lõpeb oktoobri
alguses. |
| Toitumine |
Toitub maapinnal,
harvem õhus. Saagiks väikesed selgrootud: peamiselt mardikad,
kahetiivalised, liblikad, nende röövikud, kiletiivalised. Sügisel
sööb ka marju. |
Pesitsemine ja
areng
|
Loodusmaastikul kasutab pesa asupaigana
mitmesuguseid urgusid: näriliste vanu urge, kaldapääsukeste pesi,
aga ka kiviaedu, kaljulõhesid ning kivihunnikuid. Asulates ehitab
pesi nt hoonete katuseräästa alla, puuriitadesse, teeäärtesse laotud
kivihunnikutesse jm. Paarid pesitsevad üksteisest suhteliselt
kaugel. Poolkerajas pesa ehitatakse kuivadest kõrtest ja
vooderdatakse taimevilla, sulgede ning karvadega. Maikuus muneb
emaslind 5-7 muna, mida haub 13 päeva. Pesas toidetakse poegi 13-15
päeva, misjärel pesast välja ukerdades ei oska nad aga veel lennata.
Lendamise õpivad esimesed noorlinnud selgeks juunikuu lõpuks.
Seejärel alustab vanalinnupaar teise kurnaga. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu Eestis
kaitstavate liikide hulka. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on
tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kuid arvukus on langemas.
|