Kivitäks

Kivitäks on umbes varblasesuurune, kuid temast saledama kehaehitusega lind. Kivitäksi selg on hall või hallikaspruun ning teda iseloomustab valge või helepruun kulmutriip ja mustvalge saba. Isaslinnul on suvirüüs must näomask.

Kivitäksid on laialt levinud pea üle kogu Euraasia tundra-, metsa-, stepi-, kõrbe- ja vahemerelise vööndi, puududes Aasias vaid päris troopikast. Põhja-Ameerikas esineb neid aga ainult tundras. Talvituma lendavad kivitäksid Ida- ja Kesk-Aafrikasse. Eestis on tegu levinud haudelinnuga, keda pesitseb meil hinnanguliselt 15 000 - 20 000 paari. Siia saabuvad nad aprillikuu jooksul, lahkuvad aga väikeste salkadena septembris. Põhja poolt meilt läbi rändavad isendeid võib näha ka veel oktoobri alguses.

Tegutseda eelistab kivitäks peamiselt avamaastikel, sh inimtekkelistel - kuivadel aasadel, karjamaadel, uhtorgudes, kinkude savinõlvadel, jõgede järskudel kallastel, lagedatel põlendikel ja jäätmaadel, aga sageli ka asulates. Kui loodusmaastikul kasutab kivitäks pesakohana mitmesuguseid urgusid, näiteks näriliste vanu urge, kaldapääsukeste pesi või kiviaedu, kaljulõhesid ja kivihunnikuid, siis linnas rajavad nad oma pesad hoonete katuseräästa alla, puuriitadesse jne.

Maapinnal liigub kivitäks hüpates ja nõksutab pidevalt kehaga nagu linavästrik. Samuti on talle iseloomulik sabaga vibutamine ja selle sulgede laialiajamine. Maapinnal liikudes otsib ta harilikult toitu, harvem püüab aga seda ka õhust. Toit on kivitäksil väga mitmekesine: selle koostisse kuuluvad peamiselt mardikad, kahetiivalised, liblikad, nende röövikud ja kiletiivalised. Sügisel on menüüs tähtis koht ka marjadel.

Maikuus alustab kivitäks pesitsemist. Selle algustähiseks on isaslinnu mitmekülgne silmatorkav mängulend. Pesad rajatakse paaride poolt üksteisest väga kaugele. Ehitusmaterjalina kasutab kivitäks kuivi kõrsi, aga seestpoolt vooderdatakse ehitis taimevilla, linnusulgede ja loomakarvadega. Valminud poolkerajasse pessa muneb emaslind 5-7 muna. Haudumine kestab 13 päeva. Seejärel sirguvad pojad 13-15 päeva pesas, kus mõlemad vanalinnud neid hoolega toidavad. Pesast välja ukerdades ei oska nad aga veel lennata. Lendamise õpivad esimesed noorlinnud selgeks juunikuu lõpuks. Seejärel alustab linnupaar teise kurnaga.