| Liiginimi eesti
keeles |
Peoleo |
| Liiginimi ladina
keeles |
Oriolus oriolus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
vihmakass,
vihmarääk, kuuseööbik, pajuvares |
| Suurus |
Kehapikkus 22-25 cm, tiibade siruulatus
keskmiselt 46 cm, kaal 68-84 grammi. |
| Levik
|
Pesitseb Euroopas, Põhja-Aafrikas ja
Aasias Altai mägede ning Iraanini. Euroopas hõlmab pesitsusala
lääne-, kesk- ja lõunaosa. Põhjas ulatub levik Lõuna-Soomeni, liik
puudub suuremas osas Suurbritanniast. Talvitusalad asuvad Aafrikas,
lõuna pool Sahara kõrbe. Eestis levinud vastavalt sobiva
pesitsusbiotoobi olemasolule. |
| Arvukus
|
Eestis pesitseb 20 000 - 30 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis
|
Pesitseb leht- ja segametsades, kuivades
männikutes, puisniitudel ja vanades parkides. Suuremates
metsamassiivides eelistab metsaservi ja lagendike ümbrust. |
| Ränne
|
Rändlind. Saabuvad
tavaliselt maikuu jooksul, isased emastest veidi varem. Sügisel
lahkuvad augusti teisel poolel.
|
| Toitumine
|
Põhitoiduks on putukad ja nende vastsed,
vähemal määral ämblikud ja teised selgrootud. Suve teisel poolel
sööb ka marju, eelistades küpseid kirsse ja mureleid. |
| Pesitsemine ja
areng |
Pesa asub lehtpuu või männi võras,
maapinnast kuni 16 m kõrgusel, tüvest eemal peente rõhtsate
oksaharude vahel. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Materjalina
kasutatakse kuivi rohukõrsi, kasetohtu, sammalt, aga ka nööri, takku
ja paberiribasid. Pesa on kinnitatud oksale justkui kiik. Emaslind
muneb pessa 3-5 läikivat, kreemjat hajusate pruunikate tähnidega
muna, mida haub 13-15 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad
vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.
Pärast pesast lahkumist toidavad vanalinnud neid veel paari-kolme
nädala jooksul. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei ole Eestis
looduskaitse all, arvukus on tõusnud. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja stabiilse
arvukusega. |