| Liiginimi eesti keeles | Sinitihane |
| Liiginimi ladina keeles | Cyanistes caeruleus |
| Rahvapäraseid nimesid | Sinine tihane. |
| Kehamõõtmed | Keha pikkus 10...17 cm, tiiva pikkus 6,2...6,8 cm. |
| Kehamass | Kehamass tavaliselt kuni 10...12 g. |
| Levik | Levinud kogu Euroopas, umbes kuni põhja-polaarjooneni. Idapiir on Uuralite juures, kagupiir Kaspia mere ääres. |
| Arvukus | Eestis pesitseb 100 000 - 150 000 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis | Laialehistes lehtmetsades, kuid asustab ka segametsi, puisniitusid, kalmistuid, parke ja aedu. Talvel kogunevad sageli roostikesse. Pesitsusvälisel ajal moodustavad hulgusalkasid. |
| Ränne | Paiga- ja hulgulind. Osa lahkub Eestist septembri algusest oktoobri teise pooleni. Ülejäänud elavad siin aastaringselt. |
| Toitumine | Putuktoiduline. Talvel sööb ka puuseemneid ja marju. |
| Pesitsemine | Pesa ehitab lehtpuude õõnsustesse ja pesakastidesse. Pesa ehitab peamiselt emaslind, keda isaslind võib mõningatel juhtudel aidata. Pesamaterjalina kasutatakse peamiselt sammalt ja kuivanud kõrsi, pesalohk vooderdatakse sulgede, karvade ja villaga. Emaslind muneb aprillis või mais 9-13 valget punakate täppidega muna, mida haub 12-15 päeva. Poegade eest hoolitsemisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Koorunud poegi toidetakse väga tihti. Pojad on pesahoidjad ja saavad lennuvõimelisteks 18-21 päevaselt. Pärast pesast lahkumist saavad pojad veel mõnda aega toitu vanalindude käest ja alustavad siis suvist hulguelu. |
| Ohustatus ja kaitse | Ei ole looduskaitse all ja on Eestis ohuväline liik. Karmid talved ja konkurents rasvatihasega mõjutavad arvukust, kuid üldiselt lühiajaliselt. Globaalsel skaalal on liik samuti soodsas seisundis ja lausa tõusva arvukusega. |
|
|
|
|