| Liiginimi eesti
keeles |
Põhjatihane |
| Liiginimi ladina
keeles |
Poecile montanus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Hall-, paju-,
väiketihane (ühised nimed salutihasega). |
| Suurus |
Keha pikkus 12-13 cm, tiibade siruulatus
17-18 cm, kaal 10-13 grammi. |
| Levik |
Levinud Euraasia
metsavööndis. Levila ulatub Inglismaast läänes Vaikse ookeanini
idas, jäädes suuremas osas 50. ja 63. laiuskraadi vahele.
Eestis üldlevinud haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 70 000 - 100 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Esineb igasugustes okas- ja segametsades
ning vähearvukalt (eriti Lääne-Eestis) ka lehtmetsades. Pesitsusajal
elutseb paarides, muul ajal hulgusalkades. |
| Ränne |
Paiga- ning hulgulind.
Talvel täieneb kohalik haudelinnustik põhjast ja idast
sisserändajate arvel. |
| Toitumine |
Menüüsse kuuluvad putukad, röövikud ja
ämblikud, talvel ka seemned, marjad ja pähklid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Paar uuristab pea igal aastal endale uue
pesaõõnsuse. Uuristamiseks sobib kuivanud pehkinud puu või känd, kui
saab jagu ka kõvemast puust. Õõnsuse vooderdab emaslind sambla,
rohu, karvade ja sulgedega ning muneb sinna 5-10 valget,
roostepruunide tähnidega muna, mida haub 13-15 päeva. Pärast poegade
koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja
saavad lennuvõimelisteks 17-19 päevaga. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega.
|