Põhjatihane

Liiginimi eesti keeles Põhjatihane
Liiginimi ladina keeles Poecile montanus
Rahvapäraseid nimesid Hall-, paju-, väiketihane (ühised nimed salutihasega).
Suurus Keha pikkus 12-13 cm, tiibade siruulatus 17-18 cm, kaal 10-13 grammi.
Levik Levinud Euraasia metsavööndis. Levila ulatub Inglismaast läänes Vaikse ookeanini idas, jäädes suuremas osas 50. ja 63. laiuskraadi vahele. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 70 000 - 100 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Esineb igasugustes okas- ja segametsades ning vähearvukalt (eriti Lääne-Eestis) ka lehtmetsades. Pesitsusajal elutseb paarides, muul ajal hulgusalkades.
Ränne Paiga- ning hulgulind. Talvel täieneb kohalik haudelinnustik põhjast ja idast sisserändajate arvel.
Toitumine Menüüsse kuuluvad putukad, röövikud ja ämblikud, talvel ka seemned, marjad ja pähklid.
Pesitsemine ja areng
Paar uuristab pea igal aastal endale uue pesaõõnsuse. Uuristamiseks sobib kuivanud pehkinud puu või känd, kui saab jagu ka kõvemast puust. Õõnsuse vooderdab emaslind sambla, rohu, karvade ja sulgedega ning muneb sinna 5-10 valget, roostepruunide tähnidega muna, mida haub 13-15 päeva. Pärast poegade koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja saavad lennuvõimelisteks 17-19 päevaga.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri