Koduvarblane

Liiginimi eesti keeles	Koduvarblane
Liiginimi ladina keeles	Passer domesticus
Rahvapäraseid nimesid	Uulitsapoiss, pasatski, vargapoiss ja ühised nimed koduvarblasega: sirtslane, nonn, hallvatt, hallivatimees, varglane, värvuke, varvelus
Suurus	Kehapikkus 14-16 cm, tiibade siruulatus 21-25 cm. Mass 29-38 grammi.
Levik	Looduslikult levinud pea üle kogu Euraasia, v.a Hiinas ja Indoneesias, samuti leidub Põhja-Aafrikas Vahemere rannikul ja Niiluse kallastel. Introdutseeritud võõrliigina leidub koduvarblasi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ning Ida-Austraalias ja Uus-Meremaal. Elutseb seal, kus inimenegi, kuid asustab tihedamini äärelinnu kui kesklinna või kaugemaid maapiirkondi. Peetakse üheks levinuimaks linnuliigiks üldse. Eestis levinud ühtlaselt üle kogu maa.
Arvukus	Eestis pesitseb 50 000 - 80 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Elupaigad on tihedalt seotud inimasustusega: linnad, alevikud, külad, viljakuivatid, loomalaudad, aiad, pargid jne. Looduslikes elupaikades ja kaugetes üksiktaludes teda tavaliselt ei ole. Elutseb aasta ringi seltsingutena ja on päevase eluviisiga.
Ränne	Paigalind.
Toitumine	Toitub mitmesugustest taimeseemnetest, noortest pungadest ja marjadest. Pesitsusajal sööb rohkesti putukaid. Ka poegadele tuuakse esimesel nädalal peamiselt putukaid, hiljem lisandub menüüsse seemneid. Talveperioodil lepib igasuguse toiduga, sh toidujäätmetega.
Pesitsemine ja areng	Pesi võib leida igasuguste tehisvormide õõnsustes ning pesakastides. Pesa on kogukas ja kohev ning koosneb peamiselt õlekõrtest, takust, karvadest ja sulgedest. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Kord omaksvõetud pesakohale on koduvarblased tavaliselt truud kogu eluaja, ka paarid jäävad aastast aastasse samaks. Emaslind muneb 4-6 valkjat, tumehallide ja pruunikate tähnidega muna. Haudumist alustatakse sageli juba pärast esimese muna munemist, hauvad mõlemad linnud vaheldumisi 11-15 päeva. Poegi toidavad mõlemad paarilised. Pesast lahkuvad pojad umbes kahenädalastena, iseseisvat elu alustavad mõne nädala pärast. Suve teisel poolel kogunevad vana- ja noorlinnud ühisteks salkadeks ja suunduvad mõneks nädalaks koduümbruse viljapõldudele.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. Siiski on arvukus vähenemas nii Eestis kui mujal loodusliku levila piires, põhjuseks ilmselt sobivate pesitsuspaikade puudus.