Põldvarblane

Põldvarblane on koduvarblasest veidi väiksem linnuke, kes välimuselt on esmapilgul üsna sarnane. Ka põldvarblasel on mustatriibuline selg, valge tiivavööt, must kurgulaik, valjasriba ja nokk ning määrdunudpruun alapool. Erinevalt koduvarblasest on aga nende kiird üleni punapruun ning kriitvalgedel põskedel on suur must laik. Must kurgulaik on aga väiksem ja selgepiiriline ega laiene suure laiguga rinnani. Kui koduvarblastel on võimalik välimuse järgi sugupooli eristada, siis põldvarblasel on nad sarnased.

Käitumiselt sarnaneb põldvarblane samuti koduvarblasega, kuid on inimesega nõrgemini seotud. Ka nemad elutsevad eelkõige inimasulates, kuid eelistavad suurtele linnadele väiksemaid maa-asulaid. Põldvarblased tegutsevad aastaringselt väikestes salkades, kuhu võib kuuluda ka koduvarblaseid. Üldiselt on see liik levinud pea kogu Euraasias, puududes vaid Skandinaavia põhjaosast, Araabia poolsaarelt ja Indiast. Kunagi on põldvarblane inimese poolt introdutseeritud Austraaliasse ja Põhja-Ameerikasse - seal on praegugi väikesed populatsioonid.

Kogu levila piires on tegu paigalinnuga. Juba veebruari lõpul hakkavad põldvarblased pesitsuskohtade vastu suuremat huvi tundma. Algavad tülid pesade pärast ja emaslindude jälitamine isaslindude poolt. Võistleja ilmumisel võetakse pesa läheduses sisse ähvarduspoos ja tehakse võistlejale aeg-ajalt jäike kummardusi. Pesa ehitatavad emas- ja isaslind ühiselt, paigutades selle hoonete õõnsustesse, puuõõnsustesse ja pesakastidesse, harvemini hekkidesse, ilupõõsastesse ja kuuskedesse, harva isegi valge-toonekure pesa okste vahelisse tühimikku. Pesa on kogukas ja kohev ning pigem lohaka välimusega. Materjalina kasutatakse õlekõrsi, kaltsu, takku ja sulgi. Emaslind muneb sinna 5-6 valkjat tumehallide ja pruunikate tähnidega muna, mida mõlemad vanalinnud 11-14 päeva hauvad. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes kahenädalastena. Pärast poegade lennuvõimestumist hoiavad pesakonnad veel mõnda aega kokku. Juuli lõpus ja augusti alguses aga moodustuvad juba suuremad seltsingud, sageli koos koduvarblasega.

Toiduks on põldvarblasele seemned, putukad jt väikesed selgrootud, taimepungad jne. Talvel külastavad nad meelsasti ka lindude söögimajasid. Poegi toidetakse peamiselt putukatega, kuid alates neljandast elupäevast hakatakse neilegi seemneid tooma.