| Liiginimi eesti
keeles |
Nurmkana |
| Liiginimi ladina
keeles |
Perdix perdix |
| Rahvapäraseid
nimesid |
põldpüü, püü,
oraspill, kaerapüü, tudukana, kägarpüü, karapatka, adrikas |
| Suurus |
Kehapikkus 28-32 cm, tiibade siruulatus
45-48 cm, kaal 220-475 grammi |
| Levik |
Levinud Euroopa taigavööndi keskosa ja
Vahemere vahel ning Lääne-Siberis taigavööndi lõunaosa ja
poolkõrbevööndi vahel, ka Kaukaasias ja Väike-Aasias. Eestis on
levinud kõikjal peale Hiiumaa ja Vormsi. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 2000-4000 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Tavalisteks elupaikadeks on põllud ja
niidud, samuti kultuurmaastiku lähedusse jäävad metsasihid,
metsalagendikud ja aiad. Paksu lumikatte korral tulevad inimasulate
ja teede lähedusse. |
| Ränne |
Paigalind. Sügisel
ühinevad salkadesse, mis lagunevad kevadel, kui algab paaride
moodustumine. |
| Toitumine |
Toitub umbrohuseemnetest, mahavarisenud
viljateradest, rohttaimede rohelistest osadest, marjadest,
lülijalgsetest ja tigudest. Pojad toituvad algul vaid loomsest
toidust. |
Pesitsemine ja
areng
|
Monogaamne liik, paarid moodustavad juba
märtsi keskpaigas. Pesa paikneb tavaliselt kas teraviljapõllul või
tihedas rohus mõne varjava puu või põõsa varjus, on suhteliselt
sügavalt maasse kraabitud ja sinna on kuhjatud kuiva rohtu. Aprilli
lõpul või mais muneb 10-26 ühevärvilist hallikas-, pruunikas- või
rohekaskollast muna, mida haub 24-25 päeva. Poegade hoolitsemisega
tegelevad mõlemad vanemad. Pojad on pesahülgajad, lahkuvad pesast
kohe pärast koorumist ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14
päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud
lindudega pesakonda. |
| Ohustatus ja kaitse |
Jahilind, looduskaitse
alla ei kuulu. Pesitsemise ajal ohustavad põllumajanduslikud tööd,
samuti põldude saastamine taimekaitsevahenditega. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid arvukus on
languses nii meil kui maailma mastaabis.
|