Liiginimi eesti
keeles |
Tutkas |
Liiginimi ladina
keeles |
Calidris pugnax |
Rahvapäraseid
nimesid |
Riiukukk, sopakukk,
tapakikas, rookukk, karjamaa kana, kohukael |
Suurus |
Kehapikkus isastel 29-32 cm, emastel
22-26 cm. Tiibade siruulatus isastel 54-60 cm, emastel 46-49 cm.
Kaal isastel 168-242 g, emastel 85-126 g. |
Levik |
Pesitseb Euraasia tundravööndis ja
parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu-
ja Lõuna-Aasias, vähesel määral ka Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis
hajusalt levinud haudelind, siin pesitsevad linnud kuuluvad
Lääne-Aafrikas talvituvasse asurkonda. |
Arvukus |
Eestis pesitseb 10-30 haudepaari. |
Elupaik
|
Pesitseb erinevates avamaastikes –
tundras, lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Eestis ennekõike
niiskete heinamaade lind, kes asustab meelsasti luhtasid ja
madalsoid. Vähem pesitseb ta karjamaadel, kus on laiu mätastunud ja
kulustunud alasid. Pesa läheduses on enamasti vähese hõreda
taimestikuga vesiseid alasid, kus linnud ja hiljem nende pojad
toituda saavad. |
Ränne |
Rändlind. Saabub aprilli teisel poolel.
Massiline läbiränne jääb mai algusesse. Sügisränne algab juba juuli
lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. |
Toitumine |
Menüüs on peamiselt putukad ja muud
selgrootud, talviti ka taimeosad. |
Pesitsemine |
Isased peavad omavahel võitlusmänge ja
kaklusi. Emaslind otsib pesapaiga ja ehitab pesa, milleks on
kurvitsale iseloomulik kõrtega vooderdatud maapinnalohk, mis on
enamasti rohu või kuluga hästi varjatud. Maikuu teisel poolel muneb
emaslind 4 roheka- või pruunitaustalist tumepruunide laikudega muna,
mida haub 20-23 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 25-28 päeva peale
koorumist, misjärel algab ka emaslindude sulgimine. Varsti pärast
seda algab salkade moodustumine ja sügisene hulguelu kestab kuni
meilt lahkumiseni. |
Ohustatus ja kaitse |
Kuulub looduskaitsealuste liikide I
kategooriasse ja on Eestis kriitiliselt ohustatud. Kogu Euroopa
asurkonda ohustab elupaikade kadumine - nii põllumajanduse
intensiivistumine kui ka pool-looduslike rohumaade kasutusest
väljajäämine või ebasobiv majandamine. Looduslikeks vaenlasteks on
eelkõige kullilised ja kärplased. |