Tutkas

Liiginimi eesti keeles Tutkas
Liiginimi ladina keeles Calidris pugnax
Rahvapäraseid nimesid Riiukukk, sopakukk, tapakikas, rookukk, karjamaa kana, kohukael
Suurus Kehapikkus isastel 29-32 cm, emastel 22-26 cm. Tiibade siruulatus isastel 54-60 cm, emastel 46-49 cm. Kaal isastel 168-242 g, emastel 85-126 g.
Levik Pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias, vähesel määral ka Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis hajusalt levinud haudelind, siin pesitsevad linnud kuuluvad Lääne-Aafrikas talvituvasse asurkonda.
Arvukus Eestis pesitseb 10-30 haudepaari.
Elupaik
Pesitseb erinevates avamaastikes – tundras, lammi- ja rannaniitudel ning soodes. Eestis ennekõike niiskete heinamaade lind, kes asustab meelsasti luhtasid ja madalsoid. Vähem pesitseb ta karjamaadel, kus on laiu mätastunud ja kulustunud alasid. Pesa läheduses on enamasti vähese hõreda taimestikuga vesiseid alasid, kus linnud ja hiljem nende pojad toituda saavad.
Ränne Rändlind. Saabub aprilli teisel poolel. Massiline läbiränne jääb mai algusesse. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris.
Toitumine Menüüs on peamiselt putukad ja muud selgrootud, talviti ka taimeosad.
Pesitsemine Isased peavad omavahel võitlusmänge ja kaklusi. Emaslind otsib pesapaiga ja ehitab pesa, milleks on kurvitsale iseloomulik kõrtega vooderdatud maapinnalohk, mis on enamasti rohu või kuluga hästi varjatud. Maikuu teisel poolel muneb emaslind 4 roheka- või pruunitaustalist tumepruunide laikudega muna, mida haub 20-23 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 25-28 päeva peale koorumist, misjärel algab ka emaslindude sulgimine. Varsti pärast seda algab salkade moodustumine ja sügisene hulguelu kestab kuni meilt lahkumiseni.
Ohustatus ja kaitse Kuulub looduskaitsealuste liikide I kategooriasse ja on Eestis kriitiliselt ohustatud. Kogu Euroopa asurkonda ohustab elupaikade kadumine - nii põllumajanduse intensiivistumine kui ka pool-looduslike rohumaade kasutusest väljajäämine või ebasobiv majandamine. Looduslikeks vaenlasteks on eelkõige kullilised ja kärplased.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri