Tutkas

Tutkas on keskmise suurusega kahlaja, kellel on väike pea ja tugev kere, pikk kael ja keskmise pikkusega kergelt allapoole painutatud nokk. Isaslinnud on emastest tunduvalt suuremad ja kogukamad ja kevadisel ajal üleüldse väga erineva välimusega. Hundrüüs on neil kohevile aetav tutt ja sulgkrae, mis võib olla must, punakaspruun, oranž või valge, ühetooniline või viiruline. Sellised lakad esinevad ainult mais-juunis mängude ajal. Emaslind on pruun ja tähniline, puhkesulestikus isane on temaga ühetaoline.

Tutkad pesitsevad kõikjal Euraasia tundravööndis ja parasvöötme põhjaosas. Talvitusalad asuvad Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias, vähesel määral ka Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Pesitsemispaigaks on erinevad avamaastikud - tundrad, lammi- ja rannaniidud ning sood. Eestis on tutkas eelkõige niiskete heinamaade lind, kes asustab meelsasti luhtasid ja madalsoid. Vähemal määral esineb neid ka karjamaadel, kus on laiu mätastunud ja kulustunud alasid. Pesa läheduses on enamasti vähese hõreda taimestikuga vesiseid alasid, kus linnud ja hiljem nende pojad toituda saavad. Toiduks on neile peamiselt putukad ja muud selgrootud.

Kevadisest saabumisest juuni keskpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel omapäraseid võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritudes iga ettejuhtuva tutka emaslinnuga. Alles juunikuu lõpupoole hakkavad isaslinnud "maha rahunema", samuti hakkavad neil siis maha tulema ka hundsulestikule iseloomulikud suled. Selleks ajaks on aga esimesed pojad juba lennuvõimestunud. Samal ajal, kui isased kaklevad, otsib viljastatud emaslind pesapaiga ja ehitab pesa, milleks on kurvitsale iseloomulik kõrtega vooderdatud maapinnalohk, mis on enamasti rohu või kuluga hästi varjatud. Maikuu teisel poolel muneb emaslind 4 roheka- või pruunitaustalist tumepruunide laikudega muna, mida haub 20-23 päeva. Pojad lennuvõimestuvad 25-28 päeva peale koorumist, misjärel algab ka emaslindude sulgimine. Varsti pärast seda algab salkade moodustumine ja sügisene hulguelu kestab kuni meilt lahkumiseni. Sügisränne algab juba juuli lõpus ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. Naastakse aprilli teisel poolel, massiline läbiränne jääb mai algusesse.

Tutkas kuulub looduskaitsealuste liikide I kategooriasse ja on nii Eestis kui ka naaberriikides Soomes ja Lätis kriitiliselt ohustatud liik. Euroopa asurkonda ohustab elupaikade kadumine, nii põllumajanduse intensiivistumine kui ka pool-looduslike rohumaade kasutusest väljajäämine või ebasobiv majandamine. Looduslikeks vaenlasteks on eelkõige kullilised ja kärplased ja seda eriti isaslindudele, kes omavahel kakeldes sageli kogu ümbruse unustavad ja siis ligi hiilinud kiskjale kergeks saagiks.