Lepalind

Lepalind on saleda kehaehitusega eredavärviline värvuline. Isaslinnu lõuaalune on must, rind oranžpunane, laup valge, kiird ja selg tuhkhallid. Emaslind on tagasihoidlikumate värvidega - ülapool hallikaspruun, alapool kreemikasvalge.

Lepalinnud pesitsevad kõikjal Euroopas peale Islandi ja Fääri saarte. Samuti esineb ta Aasias kuni mäestikuni Leena ja Jenissei vahel. Kohati leidub Loode-Aafrikas ning Väike-Aasias, Küprosest ja Kaukaasiast kuni Afganistani loodeosani. Sügisel lahkuvad lepalinnud oma pesitsuspaikadest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Euroopas ning lendavad läbi Ibeeria Edela-Aafrikasse, jäädes vahel ka Sahara põhjaossa. Idapoolsed populatsioonid liiguvad üle Vahemere Etioopiast ida poole Saheli savannidesse. Eestis on tegu tavalise haudelinnuga. Elupaigana eelistab ta peamiselt männimetsi, aga ka inimtekkelisi elupaiku - näiteks kohtab teda sageli linnaparkides ja -aedades. Võib pesitseda ka raiesmikes, kuusikutes, segametsades ja rabamännikutes.

Kevadel saabuvad lepalinnud Eestisse aprilli lõpus või mai alguses. Kohe hõivab isaslind endale territooriumi, millel hakkab vahet pidamata laulma, vaikides vaid üksikuteks pimedateks öötundideks. Kutsehüüd on tal lühem ja sellega kaasneb iseloomulik saba vibutamine ning laialiajamine. Lepalind ajab sabasuled suure lehvikuna laiali ja väristab neid igasuguse ärrituse korral. Tähtis on seejuures aga tema saba asend: ta ei tõsta seda üles püsti nagu enamus linde, vaid laseb hoopis alla sorgu vajuda. Laulu ajal istub lepalind liikumatult mõnel väljapaistval kohal.

Pesapaigaks valitakse välja mõni puuõõnsus, -tühimik või -riit. Sageli asub pesa tuulemurru varjus, puujuurte all või vahel, kaljuserval olevates urgudes või kivide all. Asulates kasutab lepalind aga hooneseinte ja karniiside või vooderdise taga olevaid urkaid või ka pööninguid, meelsasti asustatakse ka tehispesa.

Maikuu lõpupäevadel muneb emaslind 5-7 muna, mida haub 13-15 päeva. Pojad on pesas 15 päeva - sel ajal toidavad neid mõlemad vanemad, tuues lausa kuni 500 korda päevas süüa. Poegi saadetakse ja toidetakse kaitsvalt ka veel nädala jooksul pärast pesast lahkumist. Tavaliselt alustab linnupaar siis oma teise kurnaga. Esimesed pojad saavad lennuvõimelisteks juuni lõpus või juuli alguses. Augusti keskpaigas algab sügisränne ning kestab septembri lõpuni.

Lepalind ei kuulu looduskaitse alla ja arvukus on pigem veidi tõusnud. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu samuti soodsas seisundis oleva liigiga. Mõningad ohud arvukusele siiski on - intensiivne metsaraie vähendab sobilike pesitsuspaikade arvu. Samuti näitavad rõngastamisest saadud andmed suurt lindude tahtliku tapmise hulka Loode-Euroopas.