| Liiginimi eesti keeles | Salu-lehelind |
| Liiginimi ladina keeles | Phylloscopus trochilus (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Salulind, koobalind |
| Kehamõõtmed | Keha pikkus kuni 12...14 cm, tiiva pikkus 6,5...7,1 cm. |
| Kehamass | Kehamass tavaliselt 8,3...10,2 g. |
| Levik | Levinud üle kogu Eesti. Üldiselt on liik levinud Euraasia põhja- ja keskosas Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. |
| Arvukus | Arvukus suurenes aastatel 1950-1960. Nüüdseks on arvukus stabiliseerunud, püsides 1...2 miljoni pesitsuspaari piires. Seega on ta üks kõige arvukamaid linde Eestis. |
| Elupaik ja -viis | Elupaigaks on igasugused puistud alates salu-lehtmetsadest, puisniitudest ja parkidest ning lõpetades paekuusikutega, kehvade rabamännikutega ja männivõsadega liivikutes. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. |
| Ränne | Rändlind, kes saabub meile aprilli lõpul või mai algul. Lahkumine toimub augustis ja septembri esimesel poolel, mil meilt rändavad läbi põhjapoolsemad asurkonnad. Ränne toimub öösel ja vahel ka päeval. Peamised talvitusalad asuvad Lõuna-Aafrikas. |
| Toitumine | Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed mardikad ja nende vastsed. Sügisel sööb ka marju. |
| Pesitsemine | Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil valib pesakoha emaslind. Emaslind ehitab pesa üksinda. Keraja paksuseinalise pesa, mis koosneb peamiselt samblast ja on seest vooderdatud rohkete sulgedega, ehitab emaslind maapinnale rohu sisse. Lennuauk asub ülal, pesa küljel. Täiskurnas on 4...8 muna. Munad on valkjad, roosade täppidega ja väga õhukese koorega. |
| Areng | Haudevältus 12...14 päeva. Haub emaslind üksi. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Peale pesast lahkumist hoiavad pojad veel mõnda aega vanalindude lähedusse. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. |
| Koht ökosüsteemis | Piirab okaspuuvõsades taimetoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. |
| Ohustatus ja kaitse | Ei kuulu looduskaitse alla. |
|
|
|