Liiginimi
eesti keeles |
Salu-lehelind |
Liiginimi
ladina keeles |
Phylloscopus
trochilus (L.) |
Rahvapäraseid
nimesid |
Salulind,
koobalind |
Kehamõõtmed |
Keha
pikkus kuni 12...14 cm, tiiva pikkus 6,5...7,1 cm. |
Kehamass |
Kehamass
tavaliselt 8,3...10,2 g. |
Levik |
Levinud
üle kogu Eesti. Üldiselt on liik levinud Euraasia põhja-
ja keskosas Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. |
Arvukus |
Arvukus
suurenes aastatel 1950-1960. Nüüdseks on arvukus
stabiliseerunud, püsides 1...2 miljoni pesitsuspaari
piires. Seega on ta üks kõige arvukamaid linde Eestis. |
Elupaik
ja -viis |
Elupaigaks
on igasugused puistud alates salu-lehtmetsadest,
puisniitudest ja parkidest ning lõpetades
paekuusikutega, kehvade rabamännikutega ja
männivõsadega liivikutes. Elutseb paaridena. Päevase
eluviisiga. |
Ränne |
Rändlind,
kes saabub meile aprilli lõpul või mai algul. Lahkumine
toimub augustis ja septembri esimesel poolel, mil meilt
rändavad läbi põhjapoolsemad asurkonnad. Ränne toimub
öösel ja vahel ka päeval. Peamised talvitusalad asuvad
Lõuna-Aafrikas. |
Toitumine |
Putuktoiduline
lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed
mardikad ja nende vastsed. Sügisel sööb ka marju. |
Pesitsemine |
Isaslinnu
poolt hõivatud territooriumil valib pesakoha emaslind.
Emaslind ehitab pesa üksinda. Keraja paksuseinalise
pesa, mis koosneb peamiselt samblast ja on seest
vooderdatud rohkete sulgedega, ehitab emaslind maapinnale
rohu sisse. Lennuauk asub ülal, pesa küljel.
Täiskurnas on 4...8 muna. Munad on valkjad, roosade
täppidega ja väga õhukese koorega. |
Areng |
Haudevältus
12...14 päeva. Haub emaslind üksi. Poegi toidavad
mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad
pesast kahenädalastena. Peale pesast lahkumist hoiavad
pojad veel mõnda aega vanalindude lähedusse.
Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine
eluiga 1,2...1,6 a. |
Koht
ökosüsteemis |
Piirab
okaspuuvõsades taimetoiduliste ja röövtoiduliste
putukate levikut. |
Ohustatus
ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse alla. |