| Liiginimi eesti
keeles |
Salu-lehelind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Phylloscopus
trochilus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Salulind, koobalind |
| Suurus |
Kehapikkus 11-12,5 cm, tiibade siruulatus
16-22 cm, kaal 7-12 grammi. |
| Levik |
Pesitseb Euraasias, Euroopa lõunaosas
(Hispaania, Itaalia, Balkanimaad) puudub, Aasias ulatub levila
Vaikse ookeanini välja, kuid on kirdesuunaliselt välja venitatud,
kattes seal pea ainult Venemaad. Talvitusalad asuvad Aafrikas,
Saharast lõunas, kuni mandri lõunatipuni. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 500 000 - 600 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb igasugustes puistutes ja
põõsastikes, alates metsadest parkide ja kalmistuteni. |
| Ränne |
Saabub aprilli jooksul, lahkub
septembris. Samal ajal rändavad meilt läbi põhjapoolsemad
asurkonnad. |
| Toitumine |
Putuktoiduline lind, põhitoiduks on
väikesed mardikad ja nende vastsed. Sügisel sööb ka marju. |
Pesitsemine ja
areng
|
Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil
valib pesakoha ja ehitab pesa emaslind. Pesa paikneb tavaliselt
maapinnal rohu sees, see on kerakujuline paksuseinaline ehitis
samblast ja kuivadest rohukõrtest. Lennuava asub pesa küljel.
Emaslind muneb 4-8 valkjat roosade täppidega muna, mida haub 12-14
päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja
lahkuvad pesast kahenädalastena. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega. Ohuteguriks on põuad
talvituspiirkondades, samuti elupaikade kadu linnastumise tõttu.
|