 |
 Salu-lehelinnu
laul |
Salu-lehelind
Salu-lehelind on üks väiksemaid linde
meie looduses. Linnu ülapool on tuhm hallikaskollane, alapool
kollakasvalge või määrdunudvalge. Kõige märgatavam tunnus on linnu
hele kulmutriip. Sugupooled on sarnased. Kuigi salu-lehelind on õige
pisut suurem ja kollasem kui väike-lehelind, on neid kahte äärmiselt
lihtne segamini ajada, kui just lindu parasjagu laulmas ei kuule. Üks
tunus siiski on: salu-lehelinnu jalad on enamasti helepruunid või
pruunikasroosad, väike-lehelinnul aga tumepruunid.
Kevaditi on salu-lehelind üks meie puistute kõige agaramaid lauljaid. Raugematu hooga laulab ta nii südasuve lämmatavas kuumuses kui ka vihmas ja tormis, peatudes või liikudes mõnel kõrgemal põõsaoksal. Tema laul on õrn meloodiline vilerida, langeva lõpuga, kaudselt metsvindi laulu meenutav, kuid mahedam ja aeglasem.
Salu-lehelinnud elutsevad igasugustes
puistutes, kus esineb põõsaid - alates metsadest kuni parkide ja
kalmistuteni. Lehtede vahel siblides otsivad nad omale vilkalt
toidupoolist - peamiselt on nendeks putukad, kuid sügisel võivad
toidulaual olla ka marjad.
Rändlinnuna saabub salu-lehelind meile
aprilli jooksul. Isaslinnud jõuavad pärale enne emaslinde ja valivad
endale pesitsusterritooriumi, mida nad teiste isaslindude eest
kaitsevad. Täpsema pesakoha valimise ja pesaehitusega tegeleb juba
emaslind. Pesa paikneb tavaliselt maapinnal rohu sees - see on
kerakujuline paksuseinaline ehitis samblast ja kuivadest rohukõrtest.
Lennuava asub pesa küljel. Emaslind muneb 4-8 valkjat roosade
täppidega muna, mida haub 12-14 päeva. Poegi toidavad mõlemad
vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.
Sügisel asuvad salu-lehelinnud teele juba augustis, lahkudes lõplikult septembris. Samal ajal toimub ka põhjapoolsemate asurkondade läbiränne. Salu-lehelindude talvitusalad asuvad Aafrikas, Sahara kõrbest lõuna pool kuni mandri lõunatipuni välja.