| Liiginimi eesti
keeles |
Mets-lehelind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Phylloscopus
sibilatrix |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Metskilk, liristaja,
liirutaja |
| Suurus |
Kehapikkus 11-12,5 cm, tiibade siruulatus
22 cm. Kaal keskmiselt 10 g. |
| Levik |
Pesitseb kogu
Euroopas, puududes siiski kaugel põhjas ja päris Vahemere ääres.
Idapiir ulatub peaaegu Uuraliteni. Talvitusalad asuvad
Kesk-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind, vastavalt sobiva
pesitsusbiotoobi olemasolule.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 350 000 - 450 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb metsades, eelistades
kuuse-segametsi. Väikesel arvul esineb ka linnapuistutes -
suuremates parkides ja kalmistutel. Elutseb paaridena. Päevase
eluviisiga. |
| Ränne |
Rändlind, saabub meile aprilli
lõpupäevil-mai algul, isaslinnud tavaliselt varem kui emaslinnud.
Lahkub septembrikuu jooksul, samal ajal toimub põhjapoolsete
asurkondade läbiränne. |
| Toitumine |
Putuktoiduline,
põhitoiduks väikesed mardikad. |
Pesitsemine ja
areng
|
Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil
valib peatselt saabuv emaslind sobiva koha ning asub üksinda pesa
ehitama. See paikneb enamasti maapinnal ja ehitusmaterjalina
kasutatakse kuivi rohukõrsi. Emaslind muneb 4-7 muna valget
punapruunide täppidega muna, mida haub 13 päeva. Poegade toitmisega
tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad
pesast kahenädalastena. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid arvukus on oluliselt langenud nii meil kui maailma
mastaabis. Ohuteguriks peetakse liiga intensiivset metsamajandust.
|