Mets-lehelind

Liiginimi eesti keeles Mets-lehelind
Liiginimi ladina keeles Phylloscopus sibilatrix
Rahvapäraseid nimesid Metskilk, liristaja, liirutaja
Suurus Kehapikkus 11-12,5 cm, tiibade siruulatus 22 cm. Kaal keskmiselt 10 g.
Levik Pesitseb kogu Euroopas, puududes siiski kaugel põhjas ja päris Vahemere ääres. Idapiir ulatub peaaegu Uuraliteni. Talvitusalad asuvad Kesk-Aafrikas. Eestis üldlevinud haudelind, vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule.
Arvukus Eestis pesitseb 350 000 - 450 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Pesitseb metsades, eelistades kuuse-segametsi. Väikesel arvul esineb ka linnapuistutes - suuremates parkides ja kalmistutel. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga.
Ränne Rändlind, saabub meile aprilli lõpupäevil-mai algul, isaslinnud tavaliselt varem kui emaslinnud. Lahkub septembrikuu jooksul, samal ajal toimub põhjapoolsete asurkondade läbiränne.
Toitumine Putuktoiduline, põhitoiduks väikesed mardikad.
Pesitsemine ja areng
Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil valib peatselt saabuv emaslind sobiva koha ning asub üksinda pesa ehitama. See paikneb enamasti maapinnal ja ehitusmaterjalina kasutatakse kuivi rohukõrsi. Emaslind muneb 4-7 muna valget punapruunide täppidega muna, mida haub 13 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid arvukus on oluliselt langenud nii meil kui maailma mastaabis. Ohuteguriks peetakse liiga intensiivset metsamajandust.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri