 |
 Mets-lehelinnu
laul |
Mets-lehelind
Mets-lehelind on küllalt sarnane
teistele Eesti lehelinnuliikidele - pisike ja kollane. Siiski on
võimalik teda mõne tunnuse järgi eristada. Esiteks on mets-lehelinnu
ülapool võrreldes oma suguvendadega veel palju kollakasrohelisem,
samas kõht on tal puhas-, mitte määrdundvalge. Sugupooled on sarnased.
Teiseks on teda võimalik eristada laulu järgi, mis metsades sageli
teistest üle kõlab. Laule on tal kaks. Enamasti on tema lauluks sirin,
mis algab aeglase, kuid üha kiireneva silpide reaga:
"sip-sip-sip-sip", lõpus aga läheb üle ritsikat meenutavaks sirinaks:
"sirrrr!". Vahel aga kostub hoopis tema teine, palju nukrakõlalisem ja
aeglasem, langevate silpidega viisijupp: "kjää-kjää-kjää...".
Mets-lehelinnud pesitsevad pea kõikjal Euroopa metsades,
eelistades kuuse-segametsi. Mõningad isendid on asunud elama ka
linnapuistutesse, näiteks suurematesse parkidesse või kalmistutele. Nad
tegutsevad puude võrades, sageli alumistel okstel, kus rahutult hüpeldes
toitu otsivad või puulehtede kohal paigallennul raplevad. Toiduks on
neile erinevad putukad, eriti meeldivad neile väikesed mardikad.
Mets-lehelinnud jõuavad meile aprilli lõpus või mai alguses, isaslinnud tavaliselt varem kui emaslinnud. Isaslinnu poolt hõivatud territooriumil valib peatselt saabuv emaslind sobiva koha ning asub üksinda pesa ehitama. See paikneb enamasti maapinnal ja ehitusmaterjalina kasutatakse kuivi rohukõrsi. Munad on valged, tihedalt kirjatud punapruunide täppidega. Pojad kooruvad kahe nädala pärast ja jäävad sama pikaks ajaks veel pessa. Haub vaid emaslind, kuid toitmisega tegelevad mõlemad vanemad.
Augustis ja septembris algab ränne talvitusaladele, samal ajal toimub ka põhjapoolsete asurkondade läbiränne. Talvitusalad asuvad Kesk-Aafrikas.
Looduskaitse alla mets-lehelind ei
kuulu ning rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas
seisundis oleva liigiga. Samas on nii Eestis kui ka maailma mastaabis
olnud märgata suurt mets-lehelindude arvukuse langust. Üheks
ohuteguriks võib olla liiga intensiivne metsamajandus, mille
tagajärjel kaovad sobivad elupaigad.