|
 Haraka hääl |
Harakas
Harakas on ereda must-valge sulestiku,
pika roheliseläikega sabaga vareslane. Lennul on näha tema lühikeste
tiibade välisosal olev suur valge laik. Lisaks segiajamatule
välimusele on teda lihtne ära tunda ka iseloomuliku kädistava hääle
järgi.
Ta on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi.
Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1-10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning vahel kaetud ka ülevalt, moodustades katuse. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5-8 muna munetakse alles mai alguseks.
Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17-18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas võib rüüstata ka teiste lindude pesi, süües mune ja linnupoegi. Harakapojad hakkavad lendama 22-27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema.
Rahvapärimusest tuntakse harakaid
varastena, keda väidetavalt eriti paeluvad läikivad esemed, nagu
lauahõbe või ehted. Tegelikult võib kindel olla, et hõbelusika asemel
eelistab harakas midagi söödavat, ning harva esinevad "vargused"
tulenevad tema suurest uudishimust - sarnaselt teistele vareslastele
on harakad väga intelligentsed linnud.
Harakas on
paigalind, see tähendab, et teda võib meil kohata igal
aastaajal.Talviti kipub harakas rohkem asulate lähedusse, sest seal
on lihtsam toitu hankida. Harakad võivad tekitada mõningast
kahju, rüüstates teiste lindude pesi. Samal ajal soodustab ta aga
kakuliste pesitsemist, sest need võtavad looduses meelsasti üle haraka
mahajäetud pesi. Samuti hävitab ta olulisel hulgal kahjurputukaid.