| Liiginimi eesti
keeles |
Leevike |
| Liiginimi ladina
keeles |
Pyrrhula pyrrhula
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Krüügitaja, lüübik,
tuitsutaja, toompapp, puupapp, punnpaap, puntpaabuke, paap, tomp |
| Suurus |
Kehapikkus 15-18 cm, tiibade siruulatus
22-29 cm. Kaal 24-38 g. |
| Levik |
Levinud kogu Euroopas, v.a Islandil ning
pea kogu Venemaal ja Jaapanis. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 70 000 - 100 000
haudepaari. Talvitub 100 000 - 300 000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistab pesitseda
okas- ja segametsades, eriti kuusikutes. Esineb ka lehtmetsades,
puisniitudel, parkides ja kalmistutel.
|
| Ränne |
Osa elutseb meil
paikselt. Rändsed isendid lahkuvad oktoobris, novembris
lähipiirkondadesse talvituma, kuid meile lisandub jällegi põhja ja
kirde poolt tulnud leevikesi. Kevadel naasevad märtsis-aprillis. |
| Toitumine |
Põhitoiduks on okas- ja lehtpuude
seemned, lehtpuude võrsed, pungad, noored lehed ja õied. Putukate ja
röövikutega toidetakse vaid poegi. |
Pesitsemine ja
areng
|
Ehitab raagudest ja kõrtest pesa
tavaliselt madala kuuse otsa, harvemini kadaka või tiheda lehtpõõsa
sisse 0,5-4 meetri kõrgusele. Kurnas on 4-7 muna, mida haub ainult
emaslind 14-16 päeva - isane käib teda toitmas. Pojad viibivad pesas
15-16 päeva ning neid toidavad mõlemad vanalinnud. Tavaliselt
munetakse veel teinegi kurn, soodsates oludes ka kolmas. |
| Ohustatus ja kaitse |
Liik ei ole looduskaitse all.
Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on soodsas seisundis, kuid
mõnevõrra langeva arvukusega. Ohustab elupaikade saastatus ja
kadumine inimtegevuse mõjul. |