| Liiginimi eesti
keeles |
Rooruik |
| Liiginimi ladina
keeles |
Rallus aquaticus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Rookana, meremutt. |
| Suurus |
Kehapikkus 23-26 cm (sh nokk 3-4,5 cm),
tiibade siruulatus 38-45 cm, kaal 75-190 grammi. |
| Levik |
Rooruiga nominaatvorm on levinud
Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias kuni Obi jõe ülemjooksuni. Eraldi
alamliik elab Islandil ning kaks alamliiki Aasias. Eestis levinud
vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 800 - 1500 haudepaari.
Talvitub 10-50 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb nii
merelahtede kui järvede roostikes ja hundinuiastikes või muu kõrge
taimestikuga soiste veekogude ääres. Liigub padrikus osavalt, ujub
hästi, võib harva sukelduda, jookseb kiiresti üle liivaleedete,
liikumisel nõksutab pidevalt sabaga. Öise eluviisiga. Tegutseb
enamasti üksinda, salku ei moodusta ka rändel. |
| Ränne |
Areaali põhjaosas
rändlind, lääne- ja lõunaosas paigalind. Eestisse saabub märtsi
lõpust aprilli lõpuni, lahkub oktoobris.
|
| Toitumine |
Toitub peamiselt selgrootutest:
veeputukatest, nende vastsetest, limustest ja ämblikest. Toitu nokib
veekogu põhjast või vees kasvavatelt taimedelt. |
Pesitsemine ja
areng
|
Kausikujuline pesa
ehitatakse pehmetest taimeosadest ja kuivadest kõrtest ning see
asub tihedas taimestikus maapinnal, osaliselt vees või vee
lähedal. Harva võib see asuda ka avaramal maastikul või kännu
otsas. Vee ääres ja vees olevad pesad ehitatakse kõrgemaks
vastavalt veetaseme tõusule. Kurnas on 6-11 muna, mida mõlemad
vanalinnud hauvad 19-22 päeva. Pojad on pesahülgajad ja asuvad
peagi vanemate pilgu all ümbruskonda uudistama. Lennuvõimestuvad
juuli teises pooles või augustis. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate
linnuliikide III kategooriasse. Ohustab sobivate pesapaikade
hävimine märgalade kuivendamise ja teiste maakasutuse muutuste
tõttu. Samuti on nad haavatavad rasketele kevadistele jääoludele
või üleujutustele. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik
soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.
|