Rooruik
Rooruik on kureliste seltsi, ruiklaste sugukonda kuuluv lind. Ümardunud tagakeha tõttu on ta peaaegu pirnikujuline. Tal on pikk kael, samuti pikk, kitsas ja kergelt kooldunud punane nokk, mis on tumeda seljaku ja tipuga. Sulestik on tume, sabaalune pisut heledam. Ülapool on oliivipruun ja mustade tähnidega, nägu ja rind tumedad sinakashallid, küljed ja kõht mustade ja valgete vöötidega. Linnu jalad on tuhmpunased.
Rooruik on levinud Euroopas (levila põhjapiiriks Lõuna-Soome), Põhja-Aafrikas ja Aasias kuni Obi jõe ülemjooksuni. Eraldi alamliik elab Islandil ning kaks alamliiki Aasias. Eestis on rooruik levinud vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule, olles siin väikesearvuline haudelind. Elupaigaks on talle nii merelahtede kui ka järvede roostikud või hundinuiastikud, samuti muu kõrge taimestikuga soiste veekogude kaldad. Hoolimata esmapilgul kohmakast välimusest on ta kohastunud väga osavalt tihedas taimestikus ringi liikuma. Toitu nokib ruik veekogu põhjast või mudast, süües peamiselt veeputukaid ja nende vastseid, limuseid ning ämblikke. Lisaks võib ruik toiduotsingutel vees ujuda ja harva isegi sukelduda. Tihedas roostikus elades jäävad nad sageli inimsilmale varjatuks, mistõttu peamiselt on neid pigem kuulda kui näha. Vokaalsed on nad peamiselt öösiti.
Oma levila põhja- ja idaosas on rooruigad rändlinnud. Talvitutakse peamiselt Lääne-Euroopas ja Vahemere ääres, samuti Kaukaasias. Eestisse saabuvad ruigad märtsi lõpust aprilli lõpuni, lahkumine on oktoobris. Väike arv isendeid (hinnanguliselt 10-50) jääb iga-aastaselt ka Eestisse talvituma.
Ruigad pesitsevad samuti veekogude lähdeuses. Kausikujuline pesa ehitatakse pehmetest taimeosadest ja kuivadest kõrtest ning see asub tihedas taimestikus maapinnal, osaliselt vees või vee lähedal. Harva võib see asuda ka avaramal maastikul või kännu otsas. Vee ääres ja vees olevad pesad ehitatakse kõrgemaks vastavalt veetaseme tõusule. Kurnas on 6-11 muna, mida mõlemad vanalinnud hauvad 19-22 päeva. Pojad on pesahülgajad ja asuvad peagi vanemate pilgu all ümbruskonda uudistama, lennuvõimestuvad aga juuli teises pooles või augustis.
Rooruik kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Neid ohustab sobivate pesapaikade hävimine märgalade kuivendamise ja teiste maakasutuse muutuste tõttu. Samuti on nad haavatavad rasketele kevadistele jääoludele või üleujutustele. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.