| Liiginimi eesti
keeles |
Naaskelnokk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Recurvirostra
avocetta |
| Rahvapäraseid
nimesid |
mudalohistaja |
| Suurus |
Kehapikkus 42-46 cm (sh nokk u 8 cm +
lennul üleulatuvad jalad u 10 cm), tiibade siruulatus 67-77 cm, kaal
225-400 grammi |
| Levik |
Paiguti levinud Euroopa parasvöötme
mererannikuil Eestist ja Lõuna-Skandinaaviast Vahemereni. Liik levib
lokaalselt ka ümber Vahemere, idapoolne levikuareaal haarab endasse
Musta mere ja Lõuna-Ukraina ning Kaspia mere põhjaotsa, kust ulatub
Mongooliani. Eestis levinud üksnes läänerannikul ja Lääne-Eesti
saartel. Talvitusalad asuvad Lähis-Idas ja Aafrikas. Lõuna- ja
Ida-Aafrikas esineb paigalinnuna. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 150-250 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Tasased mererannikud
kaugele ulatuva pagurannaga. Pesitsusala valides eelistab vähese
rohuga mudaseid või saviklibuste paljanditega mererandu või
madalate heinasaarte hõredaid rohukamaraid. Toitu otsides uitab ta
aeglaselt madalas vees ilma, et igal sammul neid veest välja
tõstaks.
|
| Ränne |
Saabub kevadel aprillikuu jooksul. Mõnel
aastal lahkuvad juba juuli esimeses pooles, teinekord alles augusti
keskpaigas. Üksikuid linde on nähtud veel septembri keskpaigas. |
| Toitumine |
Toitub peamiselt madalas vees elavatest
selgrootutest, samuti veetaimede seemnetest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Teevad pesa otse maa peale kuid üsna vee
lähedale või koguni veest väljaulatuvale mättale, kraapides sinna
väikse lohu. Levila põhiosas, kus neid on arvukamalt kui meil,
võivad pesitseda koloniaalselt, kus pesad asetsevad väga lähestikku.
Muneb 3-4 muna, mida hauvad vaheldumisi mõlemad vanalinnud 23-25
päeva. Juuni alguses kooruvad pojad, kes juuni lõpuks-juuli alguseks
tavaliselt juba lennuvõimestuvad. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub Eestis II
looduskaitsekategooriasse, olles siin oma levila piiril. Pesitsejana
on meil võrdlemisi uus liik. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on
liik soodsas seisundis, kuid ohuks on veereostus, samuti maakasutuse
muutus talvitusaladel. |