| Liiginimi eesti
keeles |
Kukkurtihane |
| Liiginimi ladina
keeles |
Remiz pendulinus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ei ole teada. |
| Suurus |
Keha pikkus 10-12 cm,
tiibade siruulatus ~16 cm. Kaal 8-11 grammi.
|
| Levik |
Levinud Euroopas ja Aasias, levila ulatub
Pürenee poolsaarest läänes Kesk-Hiinani idas. Euroopas on levila
põhjapiiriks Lõuna-Rootsi ja Eesti. Vahemereäärsed kukkurtihased on
paiksed, Põhja-Euroopa linnud talvitavad Lõuna-Euroopas. Eestis
hajusalt levinud haudelind, kelle peamiseks pesitsusalaks on Emajõe
vesikond (Võrtsjärve ümbrus, Tartu ümbrus, Peipsi rannik),
sagedamini kohtab teda veel Pärnumaal, Läänemaal ja Harjumaal. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb
400-600 haudepaari.
|
| Elupaik ja -viis |
Elutseb meil peamiselt
kinnikasvanud ja roostunud luhtadel, jõe- ja järvekallastel ning
mereranniku lahesoppides. Pesitsusajal elutseb paarides, ülejäänud
ajal hulgusalkades. Päevase eluviisiga. |
| Ränne |
Eesti aladel rändlind. Talvituma lendavad
Lõuna-Euroopasse. Kevadel saabuvad aprillis, sügisel lahkuvad
septembri lõpus või oktoobri alguses. |
| Toitumine |
Põhitoiduks on
põhiliselt väikesed putukad ja ämblikud. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa kujutab endast peente okste tipus
rippuvat heledat piklik-kerajat kinnist kukrut, mille ühel küljel on
torukujuline ripats - sissepääsutunnel. See keerukas ja vastupidav
ehitis on valmistatud taimekiududest ja -villast ning võib säilida
mitu aastat. Pesa ehitamist alustab tavaliselt isaslind, kes teeb
valmis aluse ja välisseina, sisemuse vooderdab emaslind. Seejärel
muneb emaslind 6-8 valget muna ja haub neid 12-15 päeva. Poegade
toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja
lahkuvad pesast kahenädalastena. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliselt on tegu soodsas seisundis oleva liigiga ning
arvukus on tõusuteel nii Eestis kui ka levilal laiemalt.
|