Liiginimi eesti
keeles |
Kadakatäks |
Liiginimi ladina
keeles |
Saxicola rubetra |
Rahvapäraseid
nimesid |
Kadakarästas,
kadakatikk, kadakalind, kadakatärt, kadakakärt, kadakasass,
niidukiuts, künnirästas |
Suurus |
Pikkus 12-14 cm,
tiibade siruulatus 21-24 cm. Kaal 16-24 g.
|
Levik |
Levinud üle kogu
Euroopa ja Kaukaasia, samuti mõnes Aasia piirkonnas: metsa-,
stepi- ja vahemerelises vööndis, mägismaadel. Eestis üldlevinud
tavaline haudelind. |
Arvukus |
Eestis pesitseb 150
000 - 250 000 paari
|
Elupaik ja -viis |
Avamaastike lind,
sageli istub põõsastel või rohttaimedel. Elutseb niitudel,
karjamaadel, metsaservadel ja -väludel, raiesmikel, põlendikel,
madalsoodel, vähem kadastikes ja rabadel. Iseloomulik on
isaslindude kutsesädistamine, sel ajal istub mõne taimevarre
ladval.
|
Ränne |
Rändlind. Eestisse
saabub aprilli lõpus või mai alguses. Juuli lõpus ja augusti
alguses hakkavad salkadesse kogunema, lahkuvad septembri jooksul.
Talvituvad Kesk-Aafrikas, Sahara kõrbest lõunas puisrohtla- ja
savannivööndis.
|
Toitumine |
Peamiselt toitub
väikestest selgrootutest, nagu mardikad, sipelgad, liblikad ja
nende röövikud, kiletiivalised, ämblikud, limused, ussid jne.
Toitu otsib maapinnal ja rohurindes, aga sageli lendab rohu seest
õhku tõusnud putuka järel üles ja püüab ta siis lennult.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesaehitusega
alustatakse kohe pärast saabumist. Pesa rajatakse maapinnale
varjava rohu keskele lohukesse või mahalangenud puude juurte alla.
Ehitusmaterjaliks on kuivad kõrred ja sammal, voodriks rohujuured
ja karvad. Mai teises pooles muneb emaslind 5-7 rohekat või
sinakat, harva roostjate täppidega muna, mida haub 12-13 päeva.
Umbes sama kaua aega veedavad pojad veel pesas, kuid sealt
lahkudes nad veel lennata ega iseseisvalt toituda ei oska. Vanemad
toidavad neid veel 2-3 nädalat, kuni saavad juuni lõpus
lennuvõimeliseks.
|
Kasu inimesele
|
Hävitavad palju
kahjurputukaid. |
Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu kaitstavate
liikide hulka, kuid arvukus on pisut langenud. Rahvusvaheliselt on
tema staatus "soodsas seisundis", kuid arvukus samuti langemas.
Ohuteguriteks loetakse põllumajanduse intensiivistumist ja
jahipidamist rändavatele või talvituvatele isenditele.
|