Kadakatäks

Liiginimi eesti keeles Kadakatäks
Liiginimi ladina keeles Saxicola rubetra
Rahvapäraseid nimesid Kadakarästas, kadakatikk, kadakalind, kadakatärt, kadakakärt, kadakasass, niidukiuts, künnirästas
Suurus Pikkus 12-14 cm, tiibade siruulatus 21-24 cm. Kaal 16-24 g.
Levik Levinud üle kogu Euroopa ja Kaukaasia, samuti mõnes Aasia piirkonnas: metsa-, stepi- ja vahemerelises vööndis, mägismaadel. Eestis üldlevinud tavaline haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 150 000 - 250 000 paari
Elupaik ja -viis Avamaastike lind, sageli istub põõsastel või rohttaimedel. Elutseb niitudel, karjamaadel, metsaservadel ja -väludel, raiesmikel, põlendikel, madalsoodel, vähem kadastikes ja rabadel. Iseloomulik on isaslindude kutsesädistamine, sel ajal istub mõne taimevarre ladval.
Ränne Rändlind. Eestisse saabub aprilli lõpus või mai alguses. Juuli lõpus ja augusti alguses hakkavad salkadesse kogunema, lahkuvad septembri jooksul. Talvituvad Kesk-Aafrikas, Sahara kõrbest lõunas puisrohtla- ja savannivööndis.
Toitumine Peamiselt toitub väikestest selgrootutest, nagu mardikad, sipelgad, liblikad ja nende röövikud, kiletiivalised, ämblikud, limused, ussid jne. Toitu otsib maapinnal ja rohurindes, aga sageli lendab rohu seest õhku tõusnud putuka järel üles ja püüab ta siis lennult.
Pesitsemine ja areng
Pesaehitusega alustatakse kohe pärast saabumist. Pesa rajatakse maapinnale varjava rohu keskele lohukesse või mahalangenud puude juurte alla. Ehitusmaterjaliks on kuivad kõrred ja sammal, voodriks rohujuured ja karvad. Mai teises pooles muneb emaslind 5-7 rohekat või sinakat, harva roostjate täppidega muna, mida haub 12-13 päeva. Umbes sama kaua aega veedavad pojad veel pesas, kuid sealt lahkudes nad veel lennata ega iseseisvalt toituda ei oska. Vanemad toidavad neid veel 2-3 nädalat, kuni saavad juuni lõpus lennuvõimeliseks.
Kasu inimesele
Hävitavad palju kahjurputukaid.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kaitstavate liikide hulka, kuid arvukus on pisut langenud. Rahvusvaheliselt on tema staatus "soodsas seisundis", kuid arvukus samuti langemas. Ohuteguriteks loetakse põllumajanduse intensiivistumist ja jahipidamist rändavatele või talvituvatele isenditele.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri