Metskurvits

Liiginimi eesti keeles	Metskurvits
Liiginimi ladina keeles	Scolopax rusticola
Rahvapäraseid nimesid	Suurnepp, jahinepp, nepp, korbik, korbits, krooks
Suurus	Kehapikkus 33-38 cm, tiibade siruulatus 55-65 cm. Kaal 225-370 g.
Levik	Metskurvits on levinud Euraasia metsvööndis, Euroopas ka metsastepis, alates Püreneedest, Prantsusmaast, Briti saartest ja Skandinaaviast kuni Sahhalini ja Jaapanini. Talvitusalad asuvad Lääne- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Kagu-Aasias. Eestis üldlevinud sage haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 20 000 - 40 000 haudepaari. Talvitub 5-50 isendit.
Elupaik ja -viis	Asustab väga erinevaid metsatüüpe, eelistades niiskemaid kuuse-segametsi ning sõltudes pigem teises rindes olevatest tihedamatest kuusetukkadest ning häiludest. Vähem asustab liik väga hõredaid ning vaid ühest puuliigist koosnevaid metsi.
Ränne	Rändlind. Saabuvad märtsi keskpaigas või aprillis. Sügisene äraränne algab septembri keskel ning kestab oktoobri lõpuni. Pehmetel talvedel võivad üksikud isendid talvituda.
Toitumine	Toitub mudas leiduvatest putukatest ja ussidest. Toitumispaikadeks on eelkõige metsaojade ja -kraavide pehmed kaldad, veeloike ääristav muda jne.
Pesitsemine ja areng	Mänguaeg algab kevadel ning see toimub enamasti peale päikeseloojangut. Isaslind lendab madalalt metsa kohal tehes iseloomulikku „krooksumist“. Kui kuuleb emaslinnu vastust, maandub ja hakkab emaslinnuga meelisklema. Pesa ehitab tavaliselt emaslind kuhugi madalasse lohku. Pärast paaritumist jääb isaslind emaslinnu juurde kuni munemiseni. Haudumine kestab umbes 20-24 päeva. Aasta jooksul on metskurvitsal 1 kuni 2 pesakonda ning pesakonnas on keskmiselt 4 muna. Pojad on lennuvõimelised juba 3 nädala vanuselt ning 6 nädala möödudes on nad täiesti iseseisvad.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla, kuid arvukus on Eestis languses. Rahvusvaheliselt on liik soodsas seisundis. Ohuteguriteks on elupaikade, st metsamaastiku killustumine intensiivse majandustegevuse tõttu. Samuti on tegu populaarse jahilinnuga.