Metskurvits

Metskurvits, keda rahvasuus sageli ka nepiks kutsutakse, on suhteliselt suur ja jässakas, tuvilaadse kehaga kurvitsaline. Nokk on pikk ja allapoole pisut viltu suunatud. Sulestik on pruunikirju. Silmad suured.

Metskurvits eelistab hõredaid metsi, kus peab kindlasti olema ka veekogusid, lompe, kraave, samuti ka lagendikke või laiu metsasihte. Lind vajab veekogude olemasolu eelkõige toitumiseks, sest tema saagiks on eelkõige pehmes mullas või mudas elavad putukad ja nende vastsed ning igasugused ussid. Saaki püüab nepp veekogude kallastel vaikselt ringi liikudes ning ettevaatamatuid selgrootuid oma pika nokaga tabades. Kui sellist saaki napib, hakkab lind oma muda nokaga läbi sõeluma või siis songima, vastavalt muda paksusele.

Liik on levinud väga suurel alal - Assooridest, Madeirast, Kanaari saartest ja Suurbritanniast üle Põhja- ja Kesk-Euroopa metsavööndi Aasias Sahhalini ja Jaapanini. Eraldiseisvad populatsioonid veel Kaukaasias, Loode-Hiinas ja Põhja-Indias. Talvitusalad asuvad Lääne- ja Kesk-Euroopas, Põhja-Aafrikas ning Kagu-Aasias. Eestis on ta üldlevinud sage haudelind.

Neppide mänguaeg algab kevadel ning see toimub enamasti peale päikeseloojangut. Isaslind lendab madalalt metsa kohal tehes iseloomulikku „krooksumist“. Kui kuuleb emaslinnu vastust, maandub ja hakkab emaslinnuga meelisklema. Pesa ehitab tavaliselt emaslind kuhugi madalasse lohku. Pärast paaritumist jääb isaslind emaslinnu juurde kuni munemiseni. Haudumine kestab umbes 20-24 päeva. Aasta jooksul on metskurvitsal 1 kuni 2 pesakonda ning pesakonnas on keskmiselt 4 muna. Pojad on lennuvõimelised juba 3 nädala vanuselt ning 6 nädala möödudes on nad täiesti iseseisvad. 

Metskurvits on rändlind, kes saabub meile märtsi keskpaigas või aprillis. Sügisene äraränne algab septembri keskel ning kestab oktoobri lõpuni. Üksikud isendid võivad pehmetel talvedel ka talvituma jääda.