Puukoristaja

Liiginimi eesti keeles Puukoristaja
Liiginimi ladina keeles Sitta europaea
Rahvapäraseid nimesid Kusetaja, puuporr, takutoristaja, piibutaja, puurähn, puuvästrik.
Suurus Kehapikkus 12-14,5 cm, tiibade siruulatus 20-25 cm, kaal 17-28 grammi.
Levik Levinud pea kogu Euroopas, v.a selle põhjaosas, Kaukaasias ja Venemaal, Mongoolias, Ida-Hiinas, Korea poolsaarel ja Jaapanis.
Arvukus Eestis pesitseb 50 000 - 70 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Elutseb igasugustes metsades, puisniitudel ja parkides, kuid eelistab pesitsemiseks vanemaid leht- ja segametsi, kus leidub õõnsustega puid.
Ränne Kogu levila ulatuses paiga- või hulgulind. Eestis võib kohata aastaringselt.
Toitumine Põhitoiduks on suvel väikesed putukad, nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest.
Pesitsemine ja areng
Emaslind alustab pesa ehitamist sobivasse puuõõnsusesse, tavaliselt vanasse rähnipesasse märtsis. Pesa ehitamiseks kasutab kasetohtu ja männikoore ebemeid, kuiva rohtu ja lehti, pesaava vähendab savi või pori abil. Kurnas on 6-8 valget roostepruunide ja hallide laikudega muna, mida haub 13-18 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast 23-26 päeva vanuselt.
Ohustatus ja kaitse Ei ole Eestis looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid mõnel pool on täheldatud lokaalselt suurt arvukuse langust. Selle peamiseks põhjuseks arvatakse olevat metsade intensiivne raie ja elupaikade killustumine.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri