| Liiginimi eesti
keeles |
Puukoristaja |
| Liiginimi ladina
keeles |
Sitta europaea
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kusetaja, puuporr,
takutoristaja, piibutaja, puurähn, puuvästrik. |
| Suurus |
Kehapikkus 12-14,5 cm, tiibade siruulatus
20-25 cm, kaal 17-28 grammi. |
| Levik |
Levinud pea kogu Euroopas, v.a selle
põhjaosas, Kaukaasias ja Venemaal, Mongoolias, Ida-Hiinas, Korea
poolsaarel ja Jaapanis. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 50 000 - 70 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Elutseb igasugustes metsades,
puisniitudel ja parkides, kuid eelistab pesitsemiseks vanemaid leht-
ja segametsi, kus leidub õõnsustega puid. |
| Ränne |
Kogu levila ulatuses paiga- või
hulgulind. Eestis võib kohata aastaringselt. |
| Toitumine |
Põhitoiduks on suvel väikesed putukad,
nende vastsed ja munad. Talvel toitub ka igasugustest puuseemnetest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Emaslind alustab pesa ehitamist sobivasse
puuõõnsusesse, tavaliselt vanasse rähnipesasse märtsis. Pesa
ehitamiseks kasutab kasetohtu ja männikoore ebemeid, kuiva rohtu ja
lehti, pesaava vähendab savi või pori abil. Kurnas on 6-8 valget
roostepruunide ja hallide laikudega muna, mida haub 13-18 päeva.
Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on
pesahoidjad ja lahkuvad pesast 23-26 päeva vanuselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole Eestis
looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik
soodsas seisundis, kuid mõnel pool on täheldatud lokaalselt suurt
arvukuse langust. Selle peamiseks põhjuseks arvatakse olevat
metsade intensiivne raie ja elupaikade killustumine.
|