Jõgitiir

Liiginimi eesti keeles Jõgitiir
Liiginimi ladina keeles Sterna hirundo
Rahvapäraseid nimesid Kõikidel tiirudel ühised: meripääsuke, veepääsuke, merehunt, merepolitsei, tiir, meretiir, liivatiir, kalatiir, tiirus, tiiras, tiirataja, tiirakas, tiilgas, viir, viires, kira, kiir, kirr, tirr, kirnääks, väike kajakas, viirkajakas, pritskajakas.
Suurus Kehapikkus 34-37 cm, sh sabasuled 5-8 cm. Tiibade siruulatus 70-80 cm. Kaal 100-145 g.
Levik Põhjapoolkeral laialt levinud igasuguste veekogude juures. Levikualasse kuuluvad kõik rannikualad ja väikesaared, tundravööndist subtroopiliste aladeni. Eestis levinud põhiliselt väikesaartel, kuid võib kohata ka sisevetel.
Arvukus Eestis pesitseb 5000 - 7000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Mere ja sisevete ääres, eriti saartel. Väga seltsinguline. Lend kerge, aeglaste, kuid järskude tiivalöökidega. Sageli on paigallennul, mille järel tõukub pindmiselt vette, kust haarab saaki, hetkeks võib vee alla jääda. Maal kõnnib vähe. Väga häälekas ja uudishimulik.
Ränne Rändlind. Saabub Eestisse aprillikuu jooksul, kuid sisemaale jõuab tunduvalt hiljem. Lahkuvad varakult, sügisene äralend ja läbiränne algab juba juuli lõpus ning kestab terve augusti. Viimased lahkuvad valdavalt septembri esimesel poolel. Talvitub väga kaugel, Euroopa jõgitiirud Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrika rannikul.
Toitumine Peamiselt loomtoiduline. Peale kalade, limuste ja putukate sööb ka vähke ja usse. Poegadele viiakse peamiselt selgrootuid ja väikseid kalu. Teistest sagedamini esineb toiduparasitismi, kus kala haaratakse liigikaaslase noka vahelt.
Pesitsemine ja areng
Pesa ehitatakse saartele või siseveekogu kallastele lopsakama taimestiku varju. Pesitseb koloniaalselt, pesade vahekauguseks umbes kolm meetrit. Pinnaselohk vooderdatakse taimmaterjaliga, kurnas on 3 muna. Haudumine algab pärast esimese muna munemist ja kestab 18-23 päeva. Koorudes on pojad väga väikesed, kuid kasvavad kiiresti. Juba teisel päeval hakkavad pesast väljas käima, aga toitumiseks tulevad tagasi pesale. Pojad lennuvõimestuvad umbes 24-päevaselt.
Looduslikud vanelased ja konkurendid
Samad ohud, mis teistelgi maas pesitsevatel lindudel - vaenlasteks on saartele sattuvad rebased ja pesaröövlus vareste ja kajakate poolt. Sisemaal vähendavad pesitsemisedukust ka mingid. Konkurendiks on jõgitiirule hõbekajakad, kes kipuvad pesitsusalasid üle võtma.
Ohustatus ja kaitse Kuulub Eestis III looduskaitsekategooriasse. Lisaks suurenenud väikekiskjate arvukusele ohustavad tiire veel saagiga sissesöödavad saasteained ning sobivate pesitsusalade roogu kasvamine. Rahvusvaheliselt on jõgitiir soodsas seisundis olev liik.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri