Liiginimi eesti
keeles |
Jõgitiir |
Liiginimi ladina
keeles |
Sterna hirundo
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Kõikidel tiirudel
ühised: meripääsuke, veepääsuke, merehunt, merepolitsei, tiir,
meretiir, liivatiir, kalatiir, tiirus, tiiras, tiirataja,
tiirakas, tiilgas, viir, viires, kira, kiir, kirr, tirr, kirnääks,
väike kajakas, viirkajakas, pritskajakas. |
Suurus |
Kehapikkus 34-37 cm,
sh sabasuled 5-8 cm. Tiibade siruulatus 70-80 cm. Kaal 100-145 g.
|
Levik |
Põhjapoolkeral laialt
levinud igasuguste veekogude juures. Levikualasse kuuluvad kõik
rannikualad ja väikesaared, tundravööndist subtroopiliste aladeni.
Eestis levinud põhiliselt väikesaartel, kuid võib kohata ka
sisevetel.
|
Arvukus |
Eestis pesitseb 5000 -
7000 haudepaari.
|
Elupaik ja -viis |
Mere ja sisevete
ääres, eriti saartel. Väga seltsinguline. Lend kerge, aeglaste,
kuid järskude tiivalöökidega. Sageli on paigallennul, mille järel
tõukub pindmiselt vette, kust haarab saaki, hetkeks võib vee alla
jääda. Maal kõnnib vähe. Väga häälekas ja uudishimulik. |
Ränne |
Rändlind. Saabub
Eestisse aprillikuu jooksul, kuid sisemaale jõuab tunduvalt
hiljem. Lahkuvad varakult, sügisene äralend ja läbiränne algab
juba juuli lõpus ning kestab terve augusti. Viimased lahkuvad
valdavalt septembri esimesel poolel. Talvitub väga kaugel, Euroopa
jõgitiirud Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrika rannikul.
|
Toitumine |
Peamiselt
loomtoiduline. Peale kalade, limuste ja putukate sööb ka vähke ja
usse. Poegadele viiakse peamiselt selgrootuid ja väikseid kalu.
Teistest sagedamini esineb toiduparasitismi, kus kala haaratakse
liigikaaslase noka vahelt.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitatakse
saartele või siseveekogu kallastele lopsakama taimestiku varju.
Pesitseb koloniaalselt, pesade vahekauguseks umbes kolm meetrit.
Pinnaselohk vooderdatakse taimmaterjaliga, kurnas on 3 muna.
Haudumine algab pärast esimese muna munemist ja kestab 18-23
päeva. Koorudes on pojad väga väikesed, kuid kasvavad kiiresti.
Juba teisel päeval hakkavad pesast väljas käima, aga toitumiseks
tulevad tagasi pesale. Pojad lennuvõimestuvad umbes 24-päevaselt.
|
Looduslikud
vanelased ja konkurendid
|
Samad ohud, mis
teistelgi maas pesitsevatel lindudel - vaenlasteks on saartele
sattuvad rebased ja pesaröövlus vareste ja kajakate poolt.
Sisemaal vähendavad pesitsemisedukust ka mingid. Konkurendiks on
jõgitiirule hõbekajakad, kes kipuvad pesitsusalasid üle võtma.
|
Ohustatus ja kaitse |
Kuulub Eestis III
looduskaitsekategooriasse. Lisaks suurenenud väikekiskjate
arvukusele ohustavad tiire veel saagiga sissesöödavad saasteained
ning sobivate pesitsusalade roogu kasvamine. Rahvusvaheliselt on
jõgitiir soodsas seisundis olev liik.
|