| Liiginimi eesti
keeles |
Tutt-tiir |
| Liiginimi ladina
keeles |
Thalasseus
sandviciensis
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kõikidel tiirudel
ühised: meripääsuke, veepääsuke, merehunt, merepolitsei, tiir,
meretiir, liivatiir, kalatiir, tiirus, tiiras, tiirataja,
tiirakas, tiilgas, viir, viires, kira, kiir, kirr, tirr, kirnääks,
väike kajakas, viirkajakas, pritskajakas. |
| Suurus |
Kehapikkus 37-43 cm (sh sabasuled 6-9
cm), tiibade siruulatus 85-97 cm, kaal 180-300 grammi. |
| Levik |
Atlandi ookeani rannikul nii Ameerikas
kui ka Euroopas, sh Läänemerel. |
Arvukus
|
Eestis pesitseb 800-1100 haudepaari. |
Elupaik
|
Meresaartel ja laidudel, ka rannikul. |
| Ränne |
Areaali põhjaosas rändlind. Kevadel
saabub aprilli lõpus või mai alguses, lahkub enamasti septembri
keskel, viimased oktoobris. |
| Toitumine |
Kalatoiduline, harvem sööb ka limuseid,
linnupoegi, putukaid. Esineb toiduparasitism: haaratakse kala teise
noka vahelt. |
| Pesitsemine |
Kolooniatena tasasel pinnal, harvem
rohtunud kiviveerisel. Iseloomulik on pesitsuseelne rituaal:
isaslind toidab kalaga emaslindu. Pesad ehitatakse teineteisest
mõnekümne sentimeetri kaugusele. Vähese vooderdusega pinnaselohku
muneb emaslind mais või juunis 2-3 muna, mida hauvad mõlemad vanemad
18-23 päeva. Hauduma hakkavad pärast esimese muna munemist, seetõttu
kooruvad pojad eri aegadel ja nooremad surevad tihti nälga.
Poegadele püüavad vanemad sageli kiile. Veidi vähem kui kuuga saavad
pojad lennuvõimelisteks. |
| Ohustatus ja kaitse |
Areaalipiiril oleva vähearvuka liigina on
arvatud kaitstavate liikide II kategooriasse. Stabiilse ja kohati
tõusva arvukuse tõttu on hinnatud soodsas seisundis olevaks liigiks.
Ohustab pesitsusaegne häirimine ja pesade tallamine. |