Tutt-tiir

Tutt-tiir on suur, pika ja ühtlaselt terava nokaga merelind. Suvel on linnu ülapool helehall ja alapool valge, tiival lai valge tagaserv. Nagu teistelgi tiirudel, on tutt-tiiru pealagi must, kuid osad suled on pikemad, moodustades tuti, mida lind ärrituse korral püsti ajab. Linnu jalad ja nokk on samuti mustad, kuid nokaots on kollane. Sugupooled on sarnased.

Tegu on tõeliste merelindudega, keda sisemaal kunagi ei kohta. Eestis leidub neid eelkõige Liivi lahel, Väinamerel ja Saaremaa läänerannikul pisematel saartel-laidudel. Peale Läänemere leidub neid pea kogu Atlandi ookeani rannikul, v.a kaugel põhjas. See tähendab, et liik esineb nii Euroopas-Aafrikas kui ka Ameerika mandril. Euroopas pesitsevad linnud lendavad talvituma Aafrika ida- või lõunarannikule, samuti Vahemere äärde. Põhja-Ameerikas pesitsevad linnud talvituvad vastavalt Lõuna-Ameerikas, kuid erinevalt Vana Maailma tutt-tiirudest on osa sealsest lõunapoolsest populatsioonist paikne ja esineb aastaringselt.

Tutt-tiiru lend on kerge ja nõtke. Toiduks on talle eelkõige pinna lähedal ujuvad kalad, kelle pikkus jääb 10-15 cm vahele. Tutt-tiir on äärmiselt osav kalamees. Neid püüdes varitseb ta esmalt kaua ühe koha peal õhus rapeldes. Saagi asukoha kindlaks teinud, tõmbab ta tiivad kokku ja viskub noole kombel vette, naastes õnne korral sealt kalaga. Oma saaki tuleb aga vahel kiivalt kaitsta, sest tutt-tiirudel esineb toiduparasitismi - kala püütakse haarata liigikaaslase noka vahelt. See ohtlik tegevus tasub aga ära ainult eriti suure kala puhul. Peale kalade jõuab tutt-tiirude toidulauale mingil määral ka putukaid, limuseid või väikeseid linnupoegi.

Maikuus saabuvad tutt-tiirud talvitusaladelt ja asuvad kiirelt pesitsema. Et emasele meeltmööda olla, toidab isaslind talle oma püütud kala. Nagu teistelgi tiirudel, on tutt-tiiru pesa tagasihoidlik lohk kividel või rohul, mis on kergelt vooderdatud. Harilikult on neil 2-3 muna ja nende haudumine kestab umbes kolm nädalat - selles osalevad mõlemad vanemad. Haudumine algab kohe pärast esimese muna munemist, mistõttu pojad kooruvad veidi eri aegadel. Sageli on esimesed väetimad ja võivad nälga surra. Enne, kui pojad saavad kaladega maiustama hakata, toovad vanemad neile toiduks putukaid, peamiselt kiile. Pojad on pesahülgajad ja asuvad juba paari päeva jooksul iseseisvalt, kuid vanemate järelvalve all ringi uudistama. Lennuvõimestumine toimub umbes kuu ajaga. Septembris algab ränne talvitusaladele.

Areaalipiiril oleva vähearvuka liigina on tutt-tiir arvatud kaitstavate liikide II kategooriasse. Stabiilse ja kohati tõusva arvukuse tõttu on nad Eestis hinnatud soodsas seisundis olevaks liigiks. Üheks ohuteguriks on pesitsusaegne häirimine ja pesade tallamine.