| Liiginimi eesti
keeles |
Kaelus-turteltuvi |
| Liiginimi ladina
keeles |
Streptopelia
decaocto
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ei ole teada. |
| Suurus |
Kehapikkus 29-33 cm,
tiibade siruulatus 48-53 cm. Kaal 125-195 g.
|
| Levik |
Kaelus-turteltuvi on
levinud pea üle kogu Euroopa, ulatudes põhja pool Skandinaavia
keskosani. Teine suur asurkond asub Pakistanis, Indias ja
Kesk-Aasia riikides. Tema leviala on viimase sajandi jooksul
märgatavalt kasvanud, kusjuures Eestisse hakkasid nad levima
alates 1950. aastatest.
|
| Arvukus |
Eestis väikesearvuline
haudelind - meil pesitseb 100-150 paari. Siin talvitub 50-100
isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Kaelus-turteltuvi on
inimkaasleja, kes eelistab kultuurmaastikke - parke,
asulatelähedasi puistuid ja ohtra kõrghaljastusega linnu, aleveid
ja külasid.
|
| Ränne |
Kaelus-turteltuvi on
valdavalt paigalind, kuid areaali põhjaosas, sh Eestis toimub
talvel ilmselt mõningane ränne lõuna poole. |
| Toitumine |
Toit valdavalt taimne,
koosnedes seemnetest, marjadest ja õrnematest taimeosadest.
Inimkaaslejatena on aga võimelised toituma ka meie "loodud"
toidulauast.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa võib ehitada nii
leht- kui okaspuudele, kuid pesitseb ka hoonete karniisidel,
rõdudel jne. Pesamaterjalina kasutab oksaraage. Mai lõpus muneb
emaslind 2 valget muna, mida hauvad mõlemad vanemad 14-18 päeva.
Poegade eest hoolitsevad samuti mõlemad vanemad koos. Pojad õpivad
lendama 18-20 päeva pärast, juuli teises pooles. Üks paar võib
suve jooksul pesitseda 2-3 korda. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Looduslikeks vaenlasteks on varesed, kullilised jt
röövlinnud. Rahvusvaheliselt on kaelus-turteltuvi soodsas
seisundis ning arvukus on tõusev.
|