Kaelus-turteltuvi

Kaelus-turteltuvi on umbes hakisuurune lind, kellel on pikk saba ja suhteliselt sale keha. Põhivärvuselt on ta hele-kreemikashall, kerge pruuni varjundiga seljal. Kaelal on kitsas valge äärisega must vööt, mis annab kaelus-turteltuvile tema nime. Sugupooled on sarnased, kuid emaslinnu värvid on kohati õige pisut tuhmimad.

Kaelus-turteltuvi on peamiselt inimkaasleja lind, kes eelistab elupaigana kultuurmaastikke, linnaparke, linnalähedasi puistuid ja muid sarnaseid elupaiku. Lõuna-Euroopas on tavaline, et linnades kõlab kõikjal nende vali kudrutamine, kuid Eestis on tegu harva haudelinnuga - meil pesitseb 100-150 paari. Kaelus-turteltuvid on oma levilat viimase sajandi jooksul oluliselt laiendanud, jõudes meie aladele alates 1950. aastatest. Aeg näitab, kas kliima soojenedes ja linnade kasvades hakkab nende arvukus meilgi tõusma.

Linnadesse mitterändavad linnud toituvad põhiliselt taimede seemnetest, marjadest, noortest taimedest ja kuna sügisepoole sellest kõigest nappima hakkab, lahkuvad need linnud septembris. Peamiselt on tegu siiski paigalinnuga ja meilegi jääb Eestisse talveks 50-100 kaelus-turteltuvi.

Kaelus-turteltuvid võivad ehitada pesi nii leht- kui ka okaspuudele, kuid ka hoonete karniisidele, rõdudele ja muudele inimese loodud struktuuridele. Pesamaterjalina kasutavad nad oksaraage. Mai lõpus muneb emaslind 2 valget muna, mida hauvad mõlemad vanemad 14-18 päeva. Poegade eest hoolitsevad vanemad samuti koos ning toidavad neid, kuniks pojad 18-20 päeva jooksul lendama õpivad. Sama paar võib ühe suve jooksul 2-3 korda pesitseda.

Kaelus-turteltuvi ei ole looduskaitsealune liik.