| Liiginimi eesti
keeles |
Turteltuvi |
| Liiginimi ladina
keeles |
Streptopelia turtur |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Ei ole teada. |
| Suurus |
Kehapikkus 25-28 cm, tiibade siruulatus
45-50 cm, kaal 107-140 grammi. |
| Levik |
Levinud Euraasia metsa-, metsastepi-,
stepi- ja vahemerelises vööndis, eelmäestikes ja Põhja-Aafrikas.
Eesti jääb enam-vähem levila põhjapiirile. Idapiir ulatub Altai
mäestikuni. Talvitusalad asuvad Kesk-Aafrikas. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 350 - 700 haudepaari. |
Elupaik
|
Elupaigaks on hõredad metsad ja
põldudevahelised puistud, aga ka paljude lagendike või heinamaadega
vahelduvad inimasulatele lähedased metsased kultuurmaastikud. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub meile aprillis ja lahkub
septembris. |
| Toitumine |
Toiduks on peamiselt seemned, marjad ja
pehmemad taimeosad. |
| Pesitsemine |
Pesa ehitab madalasse põõsasse või hekki
umbes 2-3 meetri kõrgusele. Pesa koosneb ainult hõredast oksakihist.
Tuvidele iseloomulikult on kurnas 2 muna, hauvad mõlemad vanalinnud
15-16 päeva. Poegi toidetakse 18-19 päeva kuni lennuvõime
saavutamiseni. Turteltuvil on suve jooksul kaks, harvemini kolm
kurna. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole Eestis looduskaitse all, kuid
tõsise arvukuse languse tõttu on Eesti Punase Nimestiku järgi
kriitilises seisundis. Ka mujal Euroopas on arvukus tugevalt
langenud ja tegu ohustatud liigiga. Ohuteguriteks on sobivate, eriti
poollooduslike elupaikade kadu ja põllumajanduse intensiivistumine.
Samuti ohustab neid hulgaline küttimine inimese poolt. |