| Liiginimi eesti
keeles |
Händkakk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Strix uralensis |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Uraali kakk, sabakakk |
| Suurus |
Kehapikkus 50-59 cm,
tiibade siruulatus 103-124 cm. Kaal 630 - 1020 grammi.
|
| Levik |
Händkakk on levinud
Euraasia okas- ja segametsades, Skandinaavia poolsaarest läänes
kuni Jaapanini idas. Eraldi elavad populatsioonid on veel
Kesk-Euroopa mägistel aladel Balkanil ja Karpaatides. Eestis on
händkakk väikesearvuline hajusalt levinud haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1000 -
1500 paari. Talvine arvukus 2000 - 4000 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb mitmesugustes
metsades, eelistades vanu kuuse ülekaaluga metsi.
|
| Ränne |
On paigalind, kuid
karmimatel talvedel võivad liikuda pisut lõuna poole soodsamate
lumeoludega piirkondadesse.
|
| Toitumine |
Peamiseks toiduks on närilised - hiirtest
kuni vesirotini välja. Võimalusel või kehvadel näriliseaastatel
võtab toiduks ka linde ja kahepaikseid, harvem kalu ja vähke. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitseb kulliliste
või ronkade mahajäetud vanades pesades, mahukates puuõõnsustes või
kännutüügastes. Märtsi lõpus-aprilli alguses muneb 2-4 valget
muna. Kehval hiireaastal võib pesas olla 1 muna või jäetakse
sootuks pesitsemata. 29-päevase haudeperioodi jooksul sõltub
emaslind ainult isase poolt hangitud toidust. Pojad kooruvad mai
keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Händkakk kuulub Eestis
kaitstavate liikide III kategooriasse. Peamisteks ohuteguriteks on
elupaikade kadumine ja nende kvaliteedi langus, samuti sobivate
pesapuude kadu. Rahvusvaheliselt on tema staatus "soodsas
seisundis" ja arvukus stabiilne.
|