| Liiginimi eesti
keeles |
Kuldnokk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Sturnus vulgaris |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kuldnokk, rästas,
türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas,
kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees |
| Suurus |
Kehapikkus 19-22 cm, tiibade siruulatus
31-40 cm, kaal 60-96 g. |
| Levik |
Üldlevinud haudelind
kogu Euroopas. Introdutseeritud populatsioonid on võõrliigina
kanda kinnitanud Põhja-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Austraalias ja
Uus-Meremaal.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 200 000 - 250 000 paari.
Talvituma jääb hinnanguliselt 200-2000 isendit. |
| Elupaik- ja viis |
Elutseb peamiselt
kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib paksu
metsa ja laia avamaastikku. Eelistab segametsa, metsaservi ja
puisniite. Pesitseb paaridena, kuid väljaspool pesitsusaega
tegutseb alati salguti või suurte parvedena. Päevase eluviisiga. |
| Ränne |
Areaali lääne- ja
lõunaosas paigalind, põhja- ja idaosas, sh Eestis rändlind. Saabub
juba veebruari lõpus või märtsi alguses. Sügisränne võib alata
juba juuli teises pooles ja kesta terve sügise. Teatav hulk
kuldnokki jääb pehmetel talvedel ka Eestisse talvituma.
|
| Toitumine |
Tarvitab nii loomset
(putukad ja nende vastsed, ussid, teod jt. selgrootud) kui ka
taimset toitu (seemned, marjad, taimepungad). Pesitsusajal on
valdavalt loomtoiduline. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitsevad puuõõnsustes, kuid kasutavad
meelsasti ka inimeste ülespandud pesakaste. Pesakasti valivad välja
tavaliselt isaslinnud. Kui meeldiv pesa on leitud, jääb isaslind
selle lähedusse ning asub valju ja kõlava häälega paarilist
peibutama. Pesakasti kogub emaslind korratu kuhja, mis on
moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust
pehmest materjalist. Munad on munetud mai alguseks, neid hauvad
mõlemad vanemad. Pojad kooruvad 13-15 päeva pärast, neid toidavad
mõlemad vanalinnud varavalgest videvikuni. Alguses tassitakse neile
väikesi putukaid, mõne päeva pärast juba röövikuid ja vihmausse.
Noored lendavad pesast välja umbes 20. elupäeval ning liituvad
teiste pesakondade ja vanalindudega. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse all. Vaenlasteks on
kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad, varesed ja
kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete
ilmastikutingimuste tõttu varakevadel, samuti vastu kõrgepingeliine
lennates. |