| Liiginimi eesti
keeles |
Mustpea-põõsalind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Sylvia atricapilla |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Suurpea |
| Suurus |
Kehapikkus 13,5 cm, tiibade siruulatus
20-23 cm, kaal 16-25 grammi. |
| Levik |
Pesitseb Euroopas ja Põhja-Aafrikas,
samuti Atlandi ookeani saartel. Euroopas puudub liik äärmises
põhjaosas. Aasias jätkub pesitsusala Lääne-Siberini ja Kaspia
mereni. Talvitusalad asuvad Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Aafrikas.
Eestis üldlevinud liik. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 300 000 - 500 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistab elupaigana leht- ja segametsi,
rohke alusmetsaga kuusikuid, samuti põõsarikkaid parke ja
kalmistuid. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
aprilli lõpus või mais, isased emastest varem. Lahkuvad septembri
keskpaigast novembri lõpuni. Rändab öösel. |
| Toitumine |
Putuktoiduline lind, põhitoiduks on
mardikad, lehetäid, liblikad ja nende röövikud. Suve teisel poolel
toitub ka marjadest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Isaslind ehitab enne emaslinnu saabumist
mitu viimistlemata mängupesa. Emaslind otsustab hiljem, milline
neist saab pärispesaks, misjärel ehitatakse pesa ühiselt valmis.
Peamiselt kuivadest rohukõrtest kokkukuhjatud pesa rajatakse
tavaliselt noore puu otsa, põõsasse või rohttaimestikku. Emaslind
muneb 4-6 helepruunikat kuni punakat, hallide ja helepruunide
laigukestega muna, mida haub 11-14 päeva. Poegade toitmisega
tegelevad mõlemad vanalinnud. Kui pojad pesast kahenädalastena
lahkuvad, on nad lennuvõimetud ja vanalinnud toidavad neid veel
kümmekond päeva. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis
ja stabiilse või isegi kasvava arvukusega.
|