 |
|
|
Mustpea-pöösalinnu laul
Mustpea-põõsalind
Mustpea-põõsalind on kehakujult üsna jässakas värvuline, kelle ülapool on veidike tumedam määrdunudhall ja alapool heledam oliivhall. Linnu nimetus tuleb isaslindude mustast lagipeast, mis mõjub justkui mütsina, kuid mitte kõigil neist pole must pea - emastel ja noorlindudel on peas hoopis punakaspruuni värvi "müts".
Tegu on väga liikuva linnukesega, kes tavaliselt tegutseb põõsastes, vahel aga ka puuvõrades või rohurindes. Sealt otsib ta putukaid - põhitoiduks on mustpea-põõsalinnule mardikad, lehetäid, liblikad ja erinevad putukavastsed. Suve teisel poolel söövad põõsalinnud aga meelsasti marju.
Esimestena, aprilli algusest alates, saabuvad isaslinnud, kes alustavad mõned päevad peale saabumist mängupesade ehitamist. Mängu ajal keerleb isaslind oksal ja teeb kummardusi, turritab selja- ja peasulgi, tõstab saba, piiksub tasa ning laulab vaevu kuuldavalt. Seepeale valib emaslind neist poolikutest pesadest ühe, mis ehitatakse koos lõplikult valmis. Mustpea-põõsalinnu pesa on tugev ja tihe. Rohukõrtest ja raokestest ehitatud pesas leidub sageli ka taimevilla ja pesalohus jõhve. Mõnikord võib pesa rippuda oksakeste vahel nagu võrkkiik. Emaslind muneb sinna 4-6 helepruunikat laigulist muna, mida haub 11-14 päeva. Poegade toitmisega tegelevad aga mõlemad vanalinnud. Kui pojad pesast kahenädalastena lahkuvad on nad esialgu lennuvõimetud - vanalinnud toidavad neid siis veel kümmekond päeva.
Septembrist alates suunduvad mustpea-põõsalinnud sügisrändele, et minna talvitusaladele Lääne- ja Lõuna-Euroopas ning Aafrikas. Pesitsusalad asuvad üle kogu Euroopa, kui Skandinaavia põhjaosa välja arvata, samuti pesitsevad nad Põhja-Aafrikas ja Aasias, kuni Kaspia mereni.