| Liiginimi eesti
keeles |
Aed-põõsalind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Sylvia borin |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Pudrupada,
vadistaja-põõsalind, rigu-ragu |
| Kehamõõtmed |
Keha pikkus kuni 15
cm, tiiva pikkus 7,4...8,2
|
| Kehamass |
Kehamass tavaliselt
17...25 g |
| Levik |
Levinud üle kogu
Eesti, vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule. Üldiselt
levinud peaaegu kogu Euroopas ja Lääne-Siberis. |
| Arvukus |
Üldlevinud massiline
haudelind, Eestis 400...600 tuhat paari. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaigaks on
lehtmetsad, salu-puisniidud, pargid ja aiad. Elutseb paaridena.
Päevase eluviisiga. |
| Ränne |
Rändlind, kes saabub
meile mai keskpaigas. Isaslinnud saabuvad tavaliselt varem kui
emaslinnud. Lahkuvad augustis. Rändab öösel. Talvitub troopilise
Aafrika metsades ja Lõuna-Aafrika savannides. |
| Toitumine |
Putuktoiduline lind,
kelle põhitoiduks on mardikad, lehetäid, liblikad ja nende
röövikud. Suve teisel poolel kasutab toiduks ka marju. |
| Pesitsemine |
Isaslind ehitab enne
emaslinnu saabumist mitu viimistlemata mängupesa. Emaslind
otsustab hiljem, milline neist saab pärispesaks. Seejärel
ehitatakse pesa ühiselt valmis. Peamiselt kuivadest rohukõrtest
kokkukuhjatud kausikujuline pesa rajatakse tavaliselt noore puu
otsa, põõsasse või rohttaimestikku. Täiskurn koosneb 4...6 munast.
Munad on valkjad, hallide ja helepruunide laigukestega. |
| Areng |
Haudevältus 11...14
päeva. Haub peamiselt emaslind. Poegade toitmisega tegelevad
mõlemad vanalinnud. Pojad lahkuvad pesast kahenädalastena.
Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga
1,2...1,6 a. Maksimaalne eluiga 5 a. |
| Koht ökosüsteemis |
Piirab okaspuuvõsades
taimtoiduliste ja röövtoiduliste putukate levikut. Toitudes
mitmesugustest viljadest, levitab seedimata seemnetega puu- ja
põõsaliike. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole Eestis
looduskaitse all. IUCNi kaitsestaatus "soodsas seisundis".
|