Pruunselg-põõsalind

Pruunselg-põõsalind on suhteliselt jässakas, pika saba, jämeda noka ja tugevate jalgadega põõsalind. Üldvärvuselt on ta hallikas, kuid tiivasulgede servad on laia roostepruuni äärisega, mis seljale kokkupandult jätavad üldise pruuni mulje. Kõhualune on määrdunudvalge, kuid kurgualune puhasvalge. Samuti on valge saba serv. Kevadisel ajal on isaslinnu pea emasest hallim ja rind kerge roosaka varjundiga, kuid ilma põhjaliku vaatluseta on nad äravahetamiseni sarnased.

Pruunselgade meeliselupaigaks on kultuurmaastikud, kus leidub mitmesugust põõsastikku. Neid leidub nii kraavivõsades, hõredates puistutes kui ka madalates hekkides. Samuti elutsevad nad poolavamaastikul, eelkõige põõsasniitudel ja - soodel. Pruunselg-põõsalind on väga vilka käitumisega ja häälitseb rohkelt. Sageli võib ta põõsastikus jalutajat mitmesuguste hoiatushäälitsustega ehmatada, turritades erutuses kurgu- ja peasulgi ning nõksutades keha ühelt poolt teisele poole.

Liigi pesitsusalad asuvad Euroopa ja Lääne-Aasia metsa-, stepi-, poolkõrbe- ja vahemerelises vööndis. Eestisse saabub pruunselg-põõsalind maikuu jooksul, kusjuures isaslinnud saabuvad tavaliselt veidi varem kui emaslinnud. Pärast saabumist valib isane omale pesitsusterritooriumi ja määrab tasase laulu saatel ära selle piirid. Mõne päeva pärast, tundes end seal juba peremehena, alustab lind valju territooriumilaulu. Pruunselg-põõsalinnu laul on võrreldes teiste põõsalindudega lühike ja kare. Küllalt sageli laulavad nad nähtaval kohal, näiteks põõsa ladvas, puu väljaulatuval oksal või telefonitraadil. Laulu saatel hakkab isaslind ehitama mängupesi, mis jäetakse seest vooderdamata. Emaslinnu saabudes aga katkeb isaslinnu pesaehitusind otsekohe. Nüüd hakkab ta ahvatlema emaslindu pessa tulema. Kui emaslind ei jää esimese pakutava pesaga rahule, näitab isaslind talle ka teisi pesi. Viimaks valib emaslind ühe pesadest ja viib ehituse lõpule.

Valmis pessa muneb emaslind 4-6 rohekat hallide ja pruunide laikudega muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud 11-13 päea. Pärast poegade koorumist soojendavad ja toidavad neid mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena, kuid häirimise korral võib see toimuda ka varem.

Pruunselg-põõsalind on rändlind, kelle talvitusalad asuvad Kesk- ja Ida-Aafrika savannialadel. Juba alates augustist algab nende sügisränne lõunasse ning viimased lahkuvad septembri esimesel poolel.

Looduskaitse alla pruunselg-põõsalind Eestis ei kuulu ning rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kelle arvukus on tõusnud. Siiski nähakse lähitulevikus ohuna talvitusalade laiaulatuslikku kõrbestumist. Pesitsusaladel võib aga ohustavaks teguriks olla sobivate elupaikade kadu intensiivistunud põllumajanduse tõttu.