| Liiginimi eesti
keeles |
Metsis |
| Liiginimi ladina
keeles |
Tetrao urogallus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Mõtus, rögiseja,
metsakulu |
| Suurus |
Euroopa suurim
kanaline. Isaste kehapikkus 74-90 cm (sh saba ~25 cm), tiibade
siruulatus 90-125 cm, kaal keskmiselt 4,1 kg. Emaste kehapikkus
54-63 cm, tiibade siruulatus 70 cm, kaal 1,5-2,5 kg.
|
| Levik |
Levinud Euraasia
boreaalsetes metsades Norrast Leena jõeni Kaug-Idas. Samuti esineb
Kesk- ja Lääne-Euroopa mägimetsades. Eestis lokaalselt levinud
harv haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1300-1600 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistab vanu marjarohkeid loodusmetsi,
kus peamiseks puuliigiks on mänd. Esineb enamasti raba- ja
nõmmemännikutes, aga ka loomännikutes või männi-segametsades.
Metsisemängud toimuvad enamasti siirdesoo servaaladel, kus puude
teises rindes esineb kuuski ja maapinda katab turbasammal. Tegutseb
eelkõige maapinnal. |
| Ränne |
Paigalind. |
| Toitumine |
Suvel toitub lisaks selgrootutele ka veel
õrnematest taimeosadest ja marjadest, eriti mustikatest. Talvel on
peamiseks toiduallikaks männiokkad. |
Pesitsemine ja
areng
|
Mängu kulminatsioon on aprilli keskel ja
kestab kuu lõpuni. Mängu alustavad vanemad isaslinnud. Mäng algab
naksutamisega, millele hiljem lisandub nn "ihumine". Mäng algab
puudel, kui aga emaslinnud on kohale ilmunud, tulevad kuked puu
otsast robinal alla. Mängus võib esineda ka nn. "hulle kukki", kes
mänguekstaasis on võimelised ükskõik keda ründama.
Pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all.
Emaslind muneb mai lõpul 7-11 kreemkollast pruunide laikudega muna.
20-25 päeva pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha
jätavad. Kümne päeva vanuselt on pojad juba võimelised lendama. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub looduskaitsealuste liikide II
kategooriasse, rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega. Peamisteks ohtudeks peetakse
elupaikade hävimist ja nende kvaliteedi langust. Elupaigas on
vastunäidustatud lageraied, pinnase lõhkumine ja kuivendustööd.
Lisakoormusena ohustab metsist väikekiskjate ja metssigade
suurenenud arvukusest tingitud röövlus. |