|
 Metsise hääl |
Metsis
Metsis on kogu Euroopa suurim kanaline.
Nagu teistelgi kanalistel, on metsisel suured sugupooltevahelised
erinevused. Kuked on kanadest märksa suuremad ning üldjoontes musta
sulestikuga, samuti on neil pikk saba, mis mängu ajal lehviku kombel
laiali aetakse. Tiivanukil on silmaorkav ümmargune valge laik.
Emaslind on palju väiksemat kasvu ja üldjoontes pruunikas. Kurgualusel
ja pugualal on heledat oranžpruuni värvust, õlasulgedel selge
valgetest tähnidest vööt. Suure linnuna on metsise lend madal ja
raskepärane ning lendudtõus käib suure robinaga.
Metsis on iseloomulik eelkõige
taigametsadele, olles levinud Põhjamaades, Ida-Euroopas ja pea kogu
Venemaal. Samuti leidub neid Kesk- ja Lääne-Euroopa mägimetsades,
samas on tema sealsed levilad tänaseks tugevalt fragmenteerunud,
peamiselt mägedes asuvate põliste metsade loodusliku piiratuse, aga ka
inimmõjulise elupaikade kadumise tõttu. Alates 18. sajandi lõpust 20.
sajandi keskpaigani on metsis välja surnud Iirimaal, Portugalis,
Belgias, Ungaris, Taanis, Makedoonias ja Suurbritannias. Eestis on
metsis lokaalselt levinud harv haudelind. Elupaigaks on siin neile
vanad marjarohked loodusmetsad, kus peamiseks puuliigiks on mänd.
Enamasti esinevad nad raba- ja nõmmemännikutes, aga ka loomännikutes
või männi-segametsades. Mängud toimuvad enamasti siirdesoo
servaaladel, kus puude teises rindes esineb kuuski ja maapinda katab
turbasammal.
Mängu algus sõltub ilmastikust, kuid selle kulminatsioon on aprilli keskel ja kestab kuu lõpuni. Mängu alustavad vanemad isaslinnud, nooremad liituvad sellega tunduvalt hiljem. Soodsate ilmastikuolude puhul on täheldatud ka sügisest mängu, mis pole nii massiline kui kevadine. Mänguplatsile kogunetakse päikeseloojangu ajal või natuke enne seda, seejärel pannakse iga linnu asukoht paika ja valitud puule jääb kukk ööbima. Paar tundi enne päikesetõusu alustavad nad mängu, mis algab naksutamisega, millele hiljem lisandub nn "ihumine". Mäng algab puudel, kui aga emaslinnud on kohale ilmunud, tulevad kuked puu otsast robinal alla. Mängus võib esineda ka nn. "hulle kukki", kes mänguekstaasis on võimelised ükskõik keda ründama.
Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Emaslind muneb mai lõpul 7-11 kreemkollast pruunide laikudega muna. 20-25 päeva pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad. Kümne päeva vanuselt on pojad juba võimelised lendama.
Toidulaud on metsistel mitmekesine ja sõltub aastaajast. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel lisanduvad kadakamarjad ning erinevad rohttaimede osad. Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest.
Metsis kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse. Kogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks elupaikade hävimist ja nende kvaliteedi langust. Potentsiaalne oht on ka üleküttimine, happevihmad ja kliimamuutused. Elupaigas on vastunäidustatud lageraied, pinnase lõhkumine ja kuivendustööd. Lisakoormusena ohustab metsist väikekiskjate ja metssigade suurenenud arvukusest tingitud röövlus.