| Liiginimi eesti keeles | Metstilder |
| Liiginimi ladina keeles | Tringa ochropus |
| Rahvapäraseid nimesid | Lombilind, vesinepp |
| Kehamõõtmed | Tiiva pikkus 13...15 cm |
| Kehamass | 70...80 grammi |
| Levik | Metstildri levila hõlmab metsavööndi Norra, Taani ja Austria joonelt kuni Ohhoota mere ja Tatari väina rannikuni. Põhja suunas on metstilder levinud ligikaudu põhjapolaarjooneni, lõuna suunas kuni metsasteipvööndini. Eestis on metstilder kõikjal levinud tavaline pesitseja. |
| Arvukus | Sage. |
| Elupaik ja -viis | Lind tegutseb eelkõige märgades kuusesegametsades. Oma kohalolu reedab ta tavaliselt valju meloodilise hüüuga, mis kõlab kui "tlüü tlüi". Metsades näeb metstildrit eelkõige loikude läheduses. Linnu lend on kiire ja põgenemisel äkiliste jõnksudega. |
| Ränne | Rändlind. Lind talvitub Inglismaal ja Vahemeremaadel, põhiliselt aga Aafrika põhja- ja keskosas (välja arvatud kõrbed) ning Lõuna-Aasias. Rännet alustab augusti lõpus, naaseb meile aprilliks. |
| Toitumine | Metstilder toitub marjadest, seemnetest ja selgrootutest loomadest. |
| Pesitsemine | Metstilder ise pesa harilikult ei ehita, vaid hõivab teiste lindude, eriti rästaste pesi. Täiskurnas on neli kahvatukollast, kahvatuoliivjat või pruunilaigulist muna, mida keskmiselt 21 päeva jooksul hauvad vaheldumisi mõlemad vanemad. . |
| Areng | Noorlinnud püsivad pesas pärast koorumist vaid paar päeva ning siis lahkub pesakond pesast. Kolmenädalaselt linnupojad lennuvõimestuvad ning seejärel nad siirduvad toituma avamaastikele - avaratele jõeluhtadele ja niisketele niitudele |